Ma tundsin ära sind su häälest ning hetkega valdas mind ebamugavustunne. Ma uskusin, et meie teed enam ei ristu, ma tahtsin seda  uskuda. Aga teades, kui väike on tegelikult Võsu, siis on see lausa võimatu. Paremaks ei tee ka see teadmine, et oled Inglismaalt tagasi tulnud. Kui poleks olnud teatuid pisiasju, oleks ma tulnud ja sind kasvõi teretanud. Aga ma ei teinud seda, julgesin ainult silmanurgast sind piiluda. Lahkukasvamised pole ägedad. Koju tulles mõtlesingi, et miks on kõik mu sõbranna suhted lõrri läinud, kuid sõbrad on jäänud viimseni kui üks alles. Naljakas ja kurb korraga. Järelikult, pole see päris minu tass teema.

Koju sõites tuli raadiojaamast trash metal\’it. Ma nüüd valetaksin, kui ma ütleks, et see ei rahustanud mind. Rahustas väga. Aga sina muutud mulle igapäevaga aina vastumeelseks. Kuradi kahepalgeline mollusk, muud sa pole! Mürk olete.

tegelikult on kell juba kaks öösel saamas, või kaks hommikul, võtke kuidas tahate. Saan paar tundi magada ja siis võsule ära. Täna liigun ma sinna juba kella poole kaheksaks. Natukene hirmutav, arvestades seda, et läpaka aku ei pea rohkem kui 50 minutit vastu.

Homme õhtul olen ma omadega juba tartus. See tähendab, õhtuks on sissekanne juba tartust!