Tartusse sõitmine muutub juba tavaliseks, usun, et varsti muutub see lausa tüütavaks. Varsti üritan lausa paikseks jääda, siis pole enam seda rändamist nii palju

Siia jõudes, käisin Silveri juures läbi, peale seda sain kohe kokku Kristiinaga, võtsime kohvipausist  salati ja suundusime pirole. Tegelikult terve aeg sai ringi liigutud ja uusi tutvusi osetatud. Imelikul kombel sain kokku Kardoga. Ma teadsin küll, et ta viibib Tartus aga ma ei arvanud, et me üksteist näeme. MIngeid emotsioone ei olnud ega tulnud temaga rääkides, kuigi oleks pidanud olema. Mõtlesin lihtsalt enda ette, et kas tõesti olin temaga rohkem kui kaks aastat koos. Aga noh, tegelikult oli ju tore või midagi sellist. Õhtu poole käisime krooksus ja mökus. Sinna viimasesse jäime kauemaks. Hiljem tulid Janar ja Raigo ja nende sõbranna. Nime ilmselgelt ei mäleta, kas üldse peakski. Tegelikult see neiu meenutas nii väga Meritit. Vist sellepärast oli asjad nii nagu nad olid. Mingi aeg tulin ma sealt tulema, kaua ma ikka möku juures konutan. Õhk oli soe ja pehme ning ääretult mõnus oli kõndida . Oleksin tahtnud, et see maa oleks olnud pikem, kui ta seda seekord oli

aga mul on hea , päris hea kohe.