Laupäeva hommikul sain ma Hensuga kokku. Kõik oli kuidgai tsillibrilli.Pühapäeval veetsin ma oma aega maal ja seda kuni teisipäevani välja. Tegemist oli vist rohkem, kui ma oleksin tahtnud. Koristasin tube, lükkasin lund, pumpasin vett,tegin tule alla, hoolitsesin loomade eest ja nii päevast päeva. Maal oli täielik vaikus, isegi mets kajas. Särav lumi oli igal pool, nii ilus nii ilus. Öösiti oli kõhe magada, ärkasin koguaeg kell 3.30 ülesse. Kas see oli kassi pärast, mis mind segas või oli minu jaoks liiga külm . Ei teagi täpselt. Sest maal on just sellinne tunne, et küta kui palju tahad-soojemaks nagunii ei lähe. Teisipäeval tulin tulema. Pidin tegema kümne kilomeetrise jalutuskäigu, enne kui ma üldse peale sain. Mul polnud isegi küll : O . Lõpuks võttis üks vene noormees mind peale. Alguses proovisime me nii rääkida, et tema räägib minuga venekeeles ja mina vastan eesti keeles. Viie minuti pärast me mõlemad loobusime. Sõit oli vaikust täis. Mingi aeg tulid mulle magusad mõtted pähe ja nii ma te rve tee hõljusingi kuskil..sellemaani, kui me oleksime avariisse sattunud. Lihtsalt ees sõitev auto vajus meie ritta ja otse meie ette, pärast maandus küljega lumme.

Siiis ma veetsin oma aega kohvikus, kella viiest hakkas lauamängude õhtu.  See on niii niii niii vahva. Ülistusele ma seekord ei jõudnud.Õhtul läksin Joonase juurde. Täna läksime kolmest linna, teed läksid meil lahku.. ühesõnaga. Õhtu lõpetasin ma tapperis. Päris huvitav oli, tegelikult oli see väga huvitav. Isegi suvakad tüübid suudavad ilusti kokku mängida.

Ja nüüd olen ma jälle Tabasalus ja ma saan hommikul jälle seda maailmaparimat kohvi.

Seda ka , et palju õnne Grete ja head nimepäeva MULLE !

Las ma olla veidikene rõõmus