Silmagi ei suutnud ma kinni panna ja mõne aja pärast ma avastasin end uuetsi kohvikust. Tegin veel veidi korda ja kolme ajal ütlesin, et lähen viskan kümneks minutiks pikali .Ja seda ma tegingi aga kümneks minutist sai neli tundi ja lõpuks kutsui mulle asendaja. Sobis. Mul olid silmad tulipunased ja enesetunne oli kehva võitu ja väsimus niitis mult jalad. Samas oleksin ma saanud siiski ju Pärnusse ka minna aga see selleks. Kardokene joob end vist täis, nagu ta mulle viimane kord telefonis ütles.

Mu käed on nii valusad ja paaril sõrmel on veel villid ka, vahva!

Homme kavatsen ma vist magada, samas tahaks hullult baltasse minna. Varsti teen voodi lahti, teen oma esimese söömise ja siis jälgin, mis head tuleb telerist.