Päeval ma tööl aina tiksusin ja tiksusin..lõpuks sain ma ühe tellimuse. Aga see eest, sain õhtul lausa kuus tellimust. Ja samaasegselt ootasin nöpsut tagasi netti, vaadake mis see igastus teeb?!Nöpsuga oli meil tore vestlus, naeru ja segadust ning ärevust. Mitte just vähe. Peale tööd sain Aivokesekesega kokku. Väljas oli üdini hea, varsti ma juba lippasin paljajalu Aivo kõrval. Märjad jalatsid olid eriti ebameeldivad ja astudes oli lausa kuulda vee lirtsumist. Rääkisime palju, nii maast kui ilmast. Läksime siis tema poole, mõnda aega olin seal. Enne kümmet hakkasin ma siiski liikuma. Lauluväljakule jõudes helistasin Jürmole ja teatasin, et olen kohe kohe kohal.Väljas oli ikka seesama hea ilm. Viimati nägime vist aasta eest, koguni kahe? Läksime kõndima, panin ta oma kotti kandma, sest ise olin ma juba nii väsinud sellest kotist. Jalutasime tundmatus suunas, naersime ja vahepeal oli sellinne vaikus. Kumbki ei osanud mingi hetk enam rääkida. Niisiis me vaikisime ja kõndisime aina edasi. Üheteistkümne aeg jõudsime majade juurde tagasi. Jürmo käis enda poolt läbi ja tõi mulle Mihkel Raua \” Musta Pori näkku\”. Peale seda suundusime siis minu poole. Tegin talle teed ja vaatasime telekat, rääkisime niisama. Enne poolt ühte lahkus ta siiski. Mul oli juba uni silmas. Magama jääda oli raske, saatsin veeel Kardole sõnumi. Helistas mulle peale ühte tükk maad. Ma küll olin juba pooleldi unemaailmas aga see ei lugenud. Mitte miski ei lugenud..
Hommikul tõusin vaevaliselt, esimene äratus oli 05.30 ja panin koguaeg edasi. Enda arust panin ma poole seitsmeks aga ärkasin ehmatusega pool kaheksa ülesse. Imekombel ma uimerdasin, tavaliselt ma seda ei tee. Peale kaheksat vedasin ma ennast siiski välja. Bussijaamas hakkasin juba seda toredat raamatut lugema. Minu silmis muutus Mihkel aina paremaks ja aina paremaks.
Õhtusesse ma ilmselgelt ei jää. Pean minema koju ja hakkama koristama. Rauno tuleb siiski täna minu poole.