Olen kõigest paar tundi maganud ja see unenägu mis ma selle jooksul nägin, oli nagu eriti kummaline. Ma siiamaani mõtlen,et kust see tulla sai. Mõni hetk tagasi ma teatasin emmele,et mul on plaan minna viljandisse. Ta ütles,et mind ta keelata ei saa ning tal saab ainult loota,et kõik hästi läheb. Alati on läinud hästi ning ma loodan,et ka edaspidi läheb nii. Üldse nagu ei kujutaks ette, et mis kell ma liikuma hakkan. Eile öösel rääkisin veel kertuga telefonis, ta ilmselgelt mõtleb hetkel üle. Aeg annab vastused. Kahjuks tal on need kaks päeva sukeldumised, ta oleks tahtnud väga tulla minuga. Ja siis lõpuks sain ma Ragnari numberi. Kord ütles,et kui ma viljandisse peaks oma jala tõstma siis ma helistagu talle. Niisiis, ma helistasin ning ta magas. Ma loodan,et ta mäletab eilset vestlust minuga. Pmst, kui mul hästi läheb ,ilmub ta ka sinna kohapeale. See oleks vägaväga tore. Mul on ainult üks takistus ja selle ma loodan ka ära lahendada. Pean veel ühte kohta helistama,töövestluse asjus ning kui mul hästi läheb saaksin ma sada krooni tunnis palka ning see asetseks rootsis ning soomes . Üleeelmine aasta ma ei suutnud loobuda oma sõpradest, muidu ma oleks juba ammu rootsis olnud. Ma tõesti ei teadnud, kas loobuda kõigest. Ning ma pärast ei kahetseks. Jätta kõik sinna paika, ühe aina otsuse pärast? Tõde on see, ma siiski kahetsesin..mingit aega. Samas viskab elu mulle uuesti kord selliseid võimalusi ette. Ja mul pole absoluutselt midagi kaotada. Aga see töö oleks ,et 12 päeva ära ning kuus päeva tallinnas. Niiiet see oleks täiesti sujuv. Aga ma ootan seda päeva mil ma kolin rootsi. Pole iialgi tahtnud midagi teist, siis muretseksin endale basskitarri ka.
Aga olgu, pöördugem tänase päeva juurde. Ma ei saa kaks päeva netti, täiesti nauditav. Homme peaks enne Snoopi tooma Riho mulle kohvi, me leppisime nii kokku. Nelja koorega ning nelja suhkruga.Kui sa seda loed, siis naerata ja mõtle sellele,et ma tahaks homme neid käes hoida.

Kurb on see,et ma end tallinnasse ei vedanud ning Edgariga kokku ei saanud. Oleks ju võinud. Nüüd on ta 8-9 kuud kuskil, kaugel.

Ma peaksin hakkama nüüd tegustema, niigi hea juba olla.