9-ndal nägin esimest korda Hardot, 10-ndal olime me juba Tartus . Sealt soetasin endale kaks paari kõrvarõngaid , kolm pakki juukselõkse ja ühed ülinunnud pruunid conversed, peenikese tallaga. Kaks korda nägin ma Oskarit ning teisi. See oli kõige imelisemaid ning uskumatumaid päevi. Metalcore üritusele me ei jõudnud aga hetkel ma isegi ei kahetse seda. Enne südaööd jõudsime me lasna, minu juurde. Ja 11-nda hommikul olime me juba koos. Esialgne plaan oli ta bltijaama saata ja ise maale minna kohe hommikul. Aga see jäi ka ainult plaaniks. Ostsime Hardo emmele valge roosi ning minu emmele kaks valget roosi. Kahe valge roosiga suutsin ma päev otsa ringi käia. Jõudsime Raasikul käia ja paljudes muudes kohtades. Poole neljaks olime me Lasnamäe kergejõustikuhalli juures, jalka väljakul. Täna oli nel mäng, mille nad võitsid 7 : 2 . Mitte kordagi mängu vaadates, ei tundnud ma mingisugust igavust. Lihtsalt, kõik tundub niii hea olevat. Me lahkusime koos sealt ja siis põrutasime linna ja lõpuks leidsime me end shnelli tiigi juurest. Ma üldse ei kurda, sest ma tunnen , kuidas ma seda poissi juba jumaldan. Ja ma tänan teda selle kõige eest, veel eriti selle üle, et just reedel tuli ta mu ellu ja just reedel olin ma otsustanud eckuga rääkida.
Õhtul saatsin ta rongile. Nii väga oleks tahtnud 155 erinevat põhjust leida, tänu milllel ma oleks saanud kauem viivitada. Samas…ma ise pidin ka marsale jõudma.
ja nüüd ma pole üksi, nüüd on mina ja sina , mille kokku teeb Meie.
aga elame üks päev korraga,;*