Ma nüüd räägin ehtsat maakate juttu, millega linnainimesed väga kokku ei puutu. Kohe kindlasti on peresi, kellega oleme me samas paadis kuid ma usun, väga paljudele ei mahu see pähe, kuidas keegi nii elada saab.
Nimelt, pole meil endiselt majas vett, torustikust rääkimata. Ainuke veeallikas on meil salvkaev, mis oli aastaid seisnud. Hendrik nägi kurja vaeva, et see vesi joomiskõlbulikuks saaks. Meie üllatuseks see toimis! Lõpuks.
Kuna ma majandasin siin pool täiesti üksinda, oli see vee tassimine väga vaevaline. Kanad tahtsid vett, meil oli vaja vett..
Tervitaks ka siinkohal oma armsaid sõpru, kes aitasid selle raske aja üle elada. Kellega koos sai peetud nii talgusi, lõputuid lõkkeõhtuid ja naerurohkeid kohvijoomisi. Aitäh teile🖤
Niimoodi ma vinnasingi 30 liitriseid ämbreid kuniks tekkis mul song. Millega suunati mind erakorralisele operatsioonile.
Eelmise aasta novembris-detsembris ei saanud me enam vett kaevust kätte, niisiis tuli välja mõelda, kust vett tuua.
Õnneks on meremäel allikas, kogusime autosse kõik anumad ja läksime allika juurde(hommiku vara või õhtul) Oli ka kordi, kui me Hendriku ema juurest vett tõime, mõnedel kordadel sai ka linnakaevust toodud. Seniks kuni miinuskraadid saabusid.
Olete te mõelnud, mis tunne on see kui teil saab majapidamisest vesi otsa? Ausalt, mina ka ei olnud mõelnud..
Pesupesemisega oli hoopis hullemad lood. Alguses oli see asi, et kõige pealt kui ma üldse sain pesu pesta, pidin ma pliidi peal vett soojendama ja siis valama pesumasinasse, siis uuesti pliidi peal pott tuli täita ja nii edasi..kogu aeg oli veega solistamine.
Nii ma elasin mitu kuud senikaua kuin Hendrik jõudis toimiva lahenduseni. Katsetusi oli ikka mitmeid.
Kui paljud teavad, mis ajal pesumasinat vett võtavad? Uskuge mind, meil on need kellaajad peas. Kui juhtumisi oleme me teises toas, siis tuleb paar kiiret sammu teha ja \”kraanist\” vett lasta.
Sama on nõudepesuga. Meil on alati kaks kaussi, pliidi peal suur pott vett veega. Vee toomine ja välja viimine on meil nii sissekodeeritud.
Vahel küll unistan voolavast veest, mida saab kinni ja lahti keerata. Meil pole isegi kraanikaussi. Meie köögis on peamiseteks asjadeks veeämbrid, kannud ja solgipang. Täpselt nii nagu kellegi vanaema juures.
Ma tean, et ühel heal päeval saame me vee majja, aga seniks, naudime me ehtsat maaelu. Kui nüüd ausalt õelda, siis vahel ajab see, õeldes maakeeli, sita keema!
Kui te veel ütlete, et te ei viitsi pesu pesta(mis on ainult nupuvajutus) siis hetkeks mõelge meie peale.
See on meie ellujäämiskursus.
Tere !Tean mis tunne see on, aga ei nurise-saab hakkama, nii mõnus on minna kaevule ja nautida karget hommikut .Linnud laulavad ja päike piilub pilve tagant.
Ei vahetaks seda linnakorteri nelja seina vastu.
Jaa. Tegelikult on mõnus, maal elamisel on omad naudingud!
Ja kui sa ühel päeval saad selle voolava vee kraanist… Siis anna teada, mida sa selle vabanenud ajaga vee tassimine arvelt teed. Seniks jõudu!
Aitäh. Eks ma üritangi lihtsamaks seda elukest endal teha