Selline tunne, et jõuangi blogida kas vastu ööd või varahommikul nagu täna. Tegelikult õhtul olen ma selleks liiga väsinud ning ma vajun kergesti ära.
Kolmapäeval jõudsime lõpuks Tartusse, logopeedi juurde. Esimene aeg oli muidugi veebruaris, kuna jäime terve perega isolatsiooni, siis pidime kahjuks ära tühistama.
Ma küll jumaldan Tartut aga need parema käe reeglid, pole minu tass teed. Sellepärast ma väldingi mõningaid kohti. Autoroolis on sellistel hetkedel tunne nagu sõidaks esimest korda. Ma vist lähen nii pingesse ja unustan kõik õpitu. Tee vist ei taha teada, mis autos siis toimub. Lastel olen ka palunud alati tasa olla kui sisenen suuremasse linna kui Võrru. Ahjaa, Võrus oli nöörimaa ristmik, mida ma reaalselt vältisin. Ma pigem tegin ringe ning sõitsin iks kaudu aga jumala eest sinna mitte sattuda. Tänapäeval on seal nüüd ringtee, tänu jumalale, ma ütlen.
Enne logopeedi jõudmist, tegime vist majale ringi peale enne kui õigest uksest sisenesime. Logopeed oli igati armas. Kuulas, rääkis ja aitas. Kuna me soovime keskmise lapse kooli saata aga tal on üks pisike probleem nende häälikutega. Pea on küll tal tarkust täis. Olime seal vist tund aega. Arvatavasti hakkame kaks korda kuus Tartus käima ning kui Võrus olevale logopeedil tekib vabu aegu, siis ka võrus. Pool aastaga saame me hakkama!
Tartus käimist tuleb hulga, võb-olla saan isegi parema käe reegli selgeks reaalsetel situatsioonidel.
Praegu on kell 06.07, tere hommikust!
Hei. Võrus käib Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav Johanna, kes on müofunktsionaalne terapeut. Võtab vastu Sakrumis. Järgmine kord on ta siin 27.3
Hei. Saad sa mulle kontakti jagada? Meile küll 27.03 ei sobi aga muu aja paneksime sobima.