See kooli teema on tulnud nagu nii äkki, tegelikult mitte just otseselt kooli teema, vaid see, et meie perest on alustanud juba kaks last oma kooliteed ning seda kõigest aastase vahega. Mulle tundub, et poisid on kuidagi aastatega nihkes, sest juba eelmisel aastal, tundus nagu üks oleks säravam pliiats ja see tunne on siiani. Ma üldse ei tahaks eelistada ühte last teisest aga lihtsalt..kõik näitab, et üks on rohkem tublim ja vakmus kui teine.
Kuigi August Villem on alles kuuene, tundub, et ta on selleks kooliaastaks täiesti valmis küpsenud. Esimene koolipäev läks täpselt nii nagu pidi minema. Selline uhke tunne oli.
See aasta olin ma natukene rohkem närvis või ärevil kui eelmisel aastal.Meil on loodud klasside chatid ning sealt võib välja lugeda seda, et see on täiesti okei. Et ma polegi ainuke. Kerge närv oli ikka sees.
Esimesel päeval oli August klassidega kokku jooksnud, natukene mossitanud ja õhtul pidin ma koolimajast kokku korjama saapaid, jopesid ja päeviku. Mäletan kuidas ma eelmisel aastal peale tööpäeva käisin pidevalt asju kokku korjamas, et laps saaks järgmisel päeval kooli minna. Vahelduva eduga ukulele, kott, jope ja müts ning tundus, et see oli lõputu ring.
Kuigi poistel on vist muusika ja kehaline koos, siis loota võib, et nad saavad omavahel hakkama. No võiks ju?!
Mis siin ikka, ma ikka veel imestan seda, kuidas blogijatel leidub aega nii mitmete postituste tegemine ja seda ühes päeval. Mul on ühest aga õhtuks võhm väljas ning viimane asi, mille peale ma tahaks mõelda, on blogimine.
Kuid ma võin anda vihjeks, et ma ootan nii hullult juuksuri aega. Ma jätan mõneks ajaks punasega hüvasti ja lasen oma juuksed värvida sellist värvi, millest ma pole julgenud unistadagi.