Kes mu instagrammi jälgib (sa leidad mind kui sa t2psut otsid), teab seda, et eile tegin ma ühe story, seoses ühe tellimusega, mida ma olin elu kaua oodanud. Kusjuures, mulle on hakanud storyde tegemine meeldima, võib-olla tulen ka kunagi ise päris kaamera ette ja kui eriti hästi läheb, kuuleb keegi mu häält ka. Minu jaoks on see siiani kuidagi nii võõras ja harjumatu. Sama lugu on häälsõnumitega. Kui keegi mulle neid saadab, siis on mul tunne nagu kuuleks neid jälle esimest korda elus.
Tellimuse juurde tagasi tulles, siis ma tellisin https://www.napsie.ee/ ja koheselt eeldasin, et kõik läheb hästi. Ma olen kuulnud sellest firmast ainult head, mitte ühtegi halba sõna. Sel hetkel oli ulme soodukad ja ma skoorisin voodipesu ja kaks kummiga lina.
Ooteaeg aina venis ja venis. Kärsitu nagu ma olen, vaatasin pidevalt kalendrisse ja kui juba 7 päeva üle oli, hakkasin ma numbreid otsima, kuhu ma saaksin helistada. Helistasingi ja jäin uuesti ootele.
Ma ei saa eitada seda , et ma olin päriselt ka mega pahane ja arvatavasti pole ma nõus enam midagi ootama 17 päeva. Täna hommikul, kui ma kedagi kätte enam ei saanud, läksin iga hetkega rohkem pahasemaks. Ja siis tuli nagu välk selgest taevast sõnum, et teie pakk toimetatakse teie poolt antud aadressile.
Hetkel oleme selles seisus, et vabandused vastuvõetud, eludega edasi mindud ja ma hakkan varsti voodipesu vahetama, sest tundub, et see voodipesu ongi reaalselt ootamist väärt!
Uskumatu, käes on oktoobri keskpaik ja lilled elavad ikka oma elu!