Ma ütlen, et muutunud inimene😂

Ma olen viimaste päevade jooksul nii tubli olnud. Ma olen end kätte võtnud, sest tervis jagab mulle lahkesti vihjetega sõnumeid, et mine arsti jutule. Üldiselt ma ei ole kuulda võtnud, sest seni kuni asi pole kriitiline, lükkan ma rahumeeli seda edasi. Aga kui ma juba mädaneksin ja see kuskilt välja jookseks, siis ma ei mõtleks ka!

Näiteks on mul aastad ebaregulaarsed päevad. Kord tulevad kuu alguses, kord keskel, kord lõpus ja mõnikord jääb kuu täiesti vahele. Kogu jant hakkas pihta peale kolmanda lapse saamist.

Ma üks kord tahtsin sellega tegeleda, käisin naistearsti juures, rääkisime hormoonravist ja elu tegi lõpuks omad valikud ise. Ei jõudnudki enam selle probleemiga tegelda. See oli umbes neli aastat tagasi. Nüüd mul on isegi iga kuu raske vahel meenutadagi, kas on olnud või ei ole. Ütleme otse välja, asi on per**es!

Siin ma nüüd olen. Üks päev käisin perearsti juures ning jumal tänatud, me mõlemad jõudsime lõpuks järeldusele, et midagist mul ikka on. Saatis kilpnäärme ultahelisse-tehtud!. Lasi panna unekliinikuse aja- tehtud!. Aga kõige esimesena panin ma ise vabatahtlikult naistearsti juurde aja. ISE PANIN! Ilma et keegi oleks mulle noa kõrile pannud..

Kui mitte varem, siis juuni lõpuks peaksin ma teada saama, mis jant mul on.

Seitsmendaks juuniks sain Tartusse unekliinikusse aja. Algul on arsti vastuvõtt, seal selgitab välja kas saadab uneuuringule või mitte. Ma korraks ehmusingi, et kuidas nii ruttu ma selle aja sain. Ma üks kord naersingi, et vähemalt üks öö saan end rahulikult välja puhata😅