Kirjutamise jaoks on aina vähem aega. Sest mul on kodus 3 last. Jätsime Paul Herberti detsembri kuust koju, et hoida teda adenoidide opiks, mis toimub jaanuari alguses. Lootsime, et ei jää siis haigeks. Juhtus sedapsi, et olime detsembri alguses kogu perega kõhugripis, saime terveks, siis jäi August Villem haigeks, paranes ja tagatipuks jäi uuesti Paul Herbert haigeks. Samahästi oleksin võinud Herbertil lasta lasteaias käia. Oleks kõik võitnud, eriti minu närvirakud, mida mul praktiliselt polegi. Kae nalja.

Üks kord mõtlesin ma terve hommiku selle üle, kas minna kolme lapsega poodi või mitte. Lõpuks läksin ja sama kiirelt kahetsesin oma otsust. Kuna poes on väikesed kärud, siis turvahälli sinna sisse panna ei jää, olingi sunnitud Herta linasse siduma ja ühe poisi kärru panema ja teine( õnneks) oli nõus mu kõrval käima. Jumal tänatud selle eest. Nüüd saangi poes käia ainult siis, kui abikaasal on vaba päev.

Hertal on nüüd kombeks igal pool karjuda, autos ja poes. Tüdruk, kes ei tunnista ei lutipudelit ega lutti ega mitte kui midagi. Ent kasvab kenasti, hetke kaaluks on tal 7,4 kilogrammi ja ta on ainult 3kuune. Jessas!!