Hetkeks saatsin tabletid kuu peale, nüüd olen ma sunnitud neid sisse sööma. Nädalavahetus möödus imelikult. Laupäeval käisime väljas, vihma küll sadas, linnas oli miinus miljon inimest, saime maailma halvimaid friikartuleid. Tegemist oli kohaga nimega Krooks!
Pärast pikka valusat nädalat, ulmeliseks venivaid protseduure, said arstid lõpuks vastuse. Midagi kindlalt ei ole, aga nad ARVAVAD, et mul on maoseina paksenemine. Homsest alustan ma antibiootikumikuuri, aga see ei jää mu viimaseks raviks.
Mul on savi, mul on pohlad ( loe: tegelikult on mul lihtsalt kaks vaba päeva). Segast, täiega segast. Tegelikult mitte. Magamatus teeb ilmselt oma töö. Aga ma ei kurda, õhtul uinun koos maailma mõnusaima noormehega!
