Hommik ja lõuna oli täis märga vihma, kohutavalt palju kurja tuult ning äärmiselt halbu emotsioone. + täna oli täiesti füüsilise tegevuse päev, mis on hea! Käisin jooksmas, koguni seda kaks korda. Alguses üksinda, pärast oma jooksukaaslasega. Tegelikult, kui nüüd päris aus olla, olen ma äärmiselt väsinud. Ma nüüd lähen, headööd! 04.40 tervitan ma teisipäeva! Elagu […]
Päev oli täis erinevaid inimesi. Õhtuks seadsime oma sammud linna poole. Tegelikult oli terve päev täis sarkasmi. Väga hea, et on inimesi, kes viisakalt sellega kaasa tulevad. Jõudsime jooksmas ka käia. Seekord tegime me suure suure ringi. Nelikümmend viis minutit pole nalja asi.Tempo oli mõnus ja ühtlane. Magasime sisse. Sellepärast ma turtsungi ja olen veidi
Haarasin öösel oma telefoni ja võtsin vastu, lõpuks! Esimese kõne panin ma muidugi kohe kinni. Helistajateks oli Karl ja Aimar. Nad oli prallel. Kutsusid mind kõrval majja. Minutiga olin ma riides ning juba välja suundumas. Seltskond oli uus ja kirju, pigem rohkem uus. Kaineid inimesi praktiliselt ei eksisteerinud. Naissugu oli vähemuses,lõpuks jäin ma puhta üksinda.
Jõudsime käia kolmes erinevas muuseumis, ühes botaanikaaias( ha-ha), tähetornis- milles ma muidugi pettusin ning Vanas Antoomikumis- kas oleks kohatu nüüd õelda, et ma sain sealt peaaegu trauma? See oli lihtsam tunduvalt julmem versioon sellest, mida ma olin endale mõttes ette kujutanud. Külmavärinad olid teretulnud, rõvedusepiir sai ületatud aga samas, see oli nii kuradima põnev! Ilm
muuseumiöö öö öö öööö!
Täna on plaanis külastada vähemalt kaheksat muuseumi,neist kõige erutavamad on kindlasti KGB kongide muuseum ja Eesti Spordimuuseum! Tegin ka ühe avastuse. Mul on päris mitu riideeset, mis on pruuni värvi. Arvestades nüüd seda, et mulle eriti see värv ei meeldi.
muuseumiöö öö öö öööö! Loe edasi »
Täna kuulasin rohkem sõnu kui muusikat. Seda ei juhtu nii tihti kui võiks juhtuda. Samas, muusika on päevades lahutamatu osa. + Mina, kes tavaliselt oma harjumusi ei muuda..võtsin täna selle riski. Hüppasin vale bussi peale, kuigi sellega sain ma täna hommikul kodunt tulema..tiirutasime linns 40 minutit. Selle ajaga oleks ma vabalt kaks korda kodus jõudnud
13 ja reede. Ma lihtsalt loodan, et mulle klaver kuskilt teavast taevast alla ei saja. Mitte, et ma nüüd ebausklik oleksin,oh ei. Rääkisin just beebinäoga, helistas ja kontrollis, kas ma olen üleval. Ja et sõbralikku tooni hoida, käskis mul kohe bussi peale minna. Vähemalt pole mul temaga tööl igav ja see on põhiline. Jällenägemiseni, ma