Eile oli sellinne päev, kus mitte miski ei läinud nii nagu plaanitud. Mingi hetk ajas see ilmselgelt vihale.. ja mis veel..panin eile Cafe Truffes kogemata suhkru asemel soola late sisse. Aga mulle tehti uus latte, mis oli väga armas. õhtu oli nii nagu oli,mõtlesin koguaeg, et ma peaksin tallinnas olema. Päris kahju aga ma jõudsin […]
Ruja õhtu oli suurepärane, välja arvatud paar pisiasja. Osad lood said minu silmis ja kõrvus veel parema tähenduse.See oli hämmastav.Pärast seda käisin korraks linnast läbi, teretasin paari armsat inimest, tulin koju, mõttega koju jääda aga läks nii nagu läks. Varsti võis mind jälle Möku eest leida. Päris naljakas, Möku esine oli järjekordselt ummistatud rahvast. Seekord
Täna ei olnud ma nii tugev nagu oleks pidanud olema ja muidugi, ei jaksanud eriti palju joosta. Haigus on teinud ilmselgelt oma töö ja peale selle panin end soojemalt riidesse ka . Mitte miski nagu ei soosinud mu jooksmist. Jooksukaaslane oli mul seevastu tubli tubli. Üleüldse on mul kohutavalt hea meel, et tal nii kuradima
olen paar päeva rivist väljas olnud. See oli see reedene hääletamine, kus päike ja vihm oli vahelduva eduga. Suurema paduka käest ma siiski pääsesin. Läbi Tallinna on ka suhteliselt narr maale hääletada aga milleks minna otse, kui saab ringiga? Aga külma sain ikkagi. Järgmised päevad olin voodis, kõhisin nagu loom . Magada ei saanud korralikult,
Eile veetsin ma terve õhtupooliku üksinda kodus, lõpuks hakkas natukene kõhe aga ilmselgelt see on harjumuse asi. Aga ääretult mõnus on see, et kui ma ärkan, on kohv mind ootamas või siis Sander on hakanud seda just valmistama. Nüüd olen jällegi üksi, teen veel kohvi ja hakkan varsti pealinna poole sättima, et sealt maale hääletada.