Kohvihoolikuelu blogi

täna oskasin järjekordselt enda üle naerda. Aitäh Henry ja Sandrabeibi:)

korterikaaslased, õigemini majakaaslased on toredad. Kuigi ma pole nendega päris hästi veel suhelnud aga täna olime me juba katuse peal ja nautisime koos hommikukohvi.

pole ammu nii vara ülesse ärganud, ilma mingi mõjuva põhjuseta. Väljas on ka päris mahe, see tuul ja need värvid. Ma kardan, et mul hakkab jahe, nagunii hakkab ju. Joon veel kohvi ja teen paar asja ja siis hakkan Tartu poole pöialdama, enne reedet ma sealt ei lahku. Nädalavahetuseks peaksin koju jõudma, oleks vaja oma

ja täna me valmistasime Ragnega maailmaparimaid singijuustupirukaid. Täna maitsesid nad  veel eriti hästi .

Pesaotsingud on nüüdseks lõppenud ja ma olen oma valikuga vägagi rahul. Tuba vajab natukene remonti ja palju värvimist aga siiski.. kõige pealt pean ma õiged värvid valmida. Poleks arvanud, et värvide valik võib osutuda nii raskeks ja , et nad on nii olulised. Või ma lihtsalt teen sääsest elevandi.

kole naljakas on see, et ma ärkan siin olles alati kella üheksa paiku ülesse. Mõnikord isegi natukene varem, teinekord jällegi hiljem. Sellele vist pole eritlist vahet. Hommikud on jäänud puutamatudeks, mingit muutmist pole toimunud. Kõik on sama hea.

Mul on üks kiusatus. Tegelikult on mul neid rohkem kui üks aga sellega  toime tulemine on mitmeid kordi raskem.

Täna käisime linnas,beebipoju liittus ka meiega. Tahtsime minna savikotta aga see oli täna mingil imelikul põhjusel kinni. Niisiis me käisime ringi, hüppasime läbi Ludost, kus me leidsime tuttavaid nägusi. Mängisime kahte erinevat mängu, see esimene oli nagu kohe päris hea.

täna on tegus päev olnud ja seda jutumärkides. Kuna siin on alati nii mõnus , pole tahtmist ega viitsimist midagi erilist teha. Lihtsalt eksisteerimine on ka tore