erkki
Tartusse sõitmine muutub juba tavaliseks, usun, et varsti muutub see lausa tüütavaks. Varsti üritan lausa paikseks jääda, siis pole enam seda rändamist nii palju Siia jõudes, käisin Silveri juures läbi, peale seda sain kohe kokku Kristiinaga, võtsime kohvipausist salati ja suundusime pirole. Tegelikult terve aeg sai ringi liigutud ja uusi tutvusi osetatud. Imelikul kombel sain
muusika õhtu kukkus välja hoopis palju lahedamana ja paremana, kui ma seda loota oskasin. Alguses oli kõik võõras, igasugune energiaring ja laulmine hirmutas mind korraks ära aga see oli ka vaid korraks. Seltskond oli omaette huvitav, nii palju erinevaid inimesi. Korraks tuli see ühtekuuluvustunne. Nüüd üritan seal käima hakkata igal kolmapäeval ja täna sain teada,
üleeile tabas mind peavalu, mis kestis koguni kaks päeva. Võtsin küll õhtul valuvaigistit, lootes peavalu kadumist aga hommikul pidin ma pettuma .. mu peavalu oli veel tugevamaks läinud. Üritasin kuidagi ellu jääda, päikest välja kannatada ning varjata linna peal oma vesiseid silmi. Hääletada pealinna oli ka omamoodi naljakas, oleks nagu mingi pilusilm tee ääres hääletanud.