isegi naer on kaotanud oma tähenduse ja mul ei möödu ükski öö, kus ma ei ärkaks viis korda öö jooksul ülesse ega vaataks oma telefoni . Kõik on halb, isegi magamine on halb, isegi mu unenäod on nüüdsest õudusfilmi sarnased
Pärnusse minnes sattusin mingi leedu rekkajuhi peale, kes oli ilmselglt pervert. Ma isegi ei hääletanud ja ma täiesti kahtesen, et ma üldse peale suvatsesin minna. Aga midagi ei juhtunud, minu õnneks.
kaks tundi lennujaamas ootamist, õhtupoolik Taukide juures, öö Tabasalus( tiktopsikülas), hääletamine koos nöpsuga, ootamine ja külmetamine aga mind ei huvita. Mind valdab praegu juba ärevus, sest ma tean, et see juhtub juba paari päeva pärast.
Täna sõitsin ma Siili peatusest mööda ja ma ei tundnud end hästi. Käisin ka õel külas. Tegi mulle tervislikku toitu ja meisterdasime koos kaerahelbeküpiseid, ilma suhkruta muidugi. Pärast saime me Ivoga sokolaadi peale sulatada. Peale seda olid nad täitsa maitsvad!
Olen tegemas viimast lihvi Joonase toale. Kõik on/oli siiamaani sujuv, välja arvatud see, et unustasin ühe pisikese detailikese ära. Järgmine kord mõtlen oma käigud ette ja siis tõstan. Aga ei, tulemus on muidu hea. Igastahes mulle meeldib.
