Eile öösel käisime me väljas jalutamas. Kõik oli kuidagi nii rahulik ja nii hea. Peale seda vestlesime me varajaste hommiku tundideni. Mulle meeldib talveilu, ma armastan lund ning mulle meeldib lumeilm. Tahaks juba lumes olla. Ja homne päev tulebki mul lumepäev. Lähen Alluga lumme ja näitan talle, kuidas meisterdada lumememme ning mis võlu peitub lumesõjas. Kuigi […]
Aeg on lennanud niivõrd kiiresti. Kuu aega olin ma nagu maailmast eraldatud, sõna otsesemas mõttes. Suhtlesin vaid temaga, siis temaga ning temaga ja temaga. Ning tagatipuks suutsin ma eile jääda oma telefonist ilma, koos kõikide numbritega. Naljakas on see, et ma olin kaks korda peaaegu alustamas numbrite välja kirjutamist aga siis ma ei viiitsinud ja
Kuidagi igav. Kuigi eile vaatasime me Rihoga mingit Norra õudusfilmi.Kuigi see oli õudusfilm, tundus see vahepeal lausa komöödia. Missest, et inimesi tapeti zombide poolt ja sadaviis erinevat asja veel. Hommikul käisin õel vastas ja tulime koos alluga siia. Nüüd allu magab ja olen üksinda kodus. Nii nii nii niii igav on. Igavusest värvisin veel küüned
Eile käis Kärdu siin, olime niisama. Saime hakkama paljude asjadega aga kohvi joomiseni me ei jõudnudki. Pärast olime mõlemad veidi vindised aga ei kurda. Superstaari saade oli aga kurb. Kurb oli see, et Maria ei pääsenud edasi. Vahet pole , minu silmis on ta juba ammu oma ala superstaar. Nüüd jääb vaid Benole loota, et