üldse nagu ei viitsiks MIDAGIGI. Päris mitu korda olen ma mõelnud, et ehk peaks midagigi siia kirjutama aga sellest viitsimisest on kuhjaga puudu. Kardo sünnipäev vuhises mööda märkamatult. Reedel käisime siis maal. Tegime kõvasti tööd. Kätel ja jalgadel on siiamaani tugevad kriimustused. Eile nägin korraks oma mähkmepeput. Seest läks lausa soojaks. Aga nüüd on mul […]
Täna on siis meil kaheksanda kuu esimene päev. Üllatav kui kiiresti aeg liigub! Eile tegelesime siis pool päeva Allangiga. Vahest olen ta peale isegi pahane, et ta on just saanud selliste asjadega hakkamama mis pole just kõige meeldivamad. Aga kui ta naeratab sulle siis, andestan talle kõik. Reedel läheme me Vigalasse, laupäeval tuleme tagasi ja
Sain endale uued papud-ühed mustad ning teised valged. Peale selle sain veel paar riideeset. Veetsin aega oma õega, Allaniga ning Kardole. See lapsukene on mulle nii nii kallis. Mu mähkmepepu!Uskumatu oli see, et vahetasin täna Dianaga ainult ühe sõna ja see oli ka \”aitäääh\” . Ja oligi kõik,mitte rohkem ega vähem. See teeb kurvaks aga
Väljas oli imeimeline ilm aga mina koristasin tube. Poole kümne aeg läks maja pimedaks, pesumasin lakkas töötamas ja peale selle oli veel kaks maja täiesti pimedad. Ja see pimeduse õhtu kestis pool teist tundi.Ma nii kadestasin neid,kes said elektrit nautima. Õnneks enne voolu kadumist jõudsin ma kohvi teha.Hommepean varakult ärkama, lippan õe juurde
Olen õe juures. Jõime kohvi ja lobisesime. Me teeme seda harva kuid viimasel ajal on meie suhted tasapisi paranenud. Allanit pole veel näinud. Magab teises toas ning ma ei julge ustki lahti teha, kartes seda, et väikemees ärkab ülesse. Õde jäi ka magama ja nüüd ma istun siin üksinda ja ootan kuni nad ülesse ärkavad.
Kaks päeva olen ma tegelenud pisi pisi inimesega. Alguses oli raske, pärast oli juba kergem. Reedel pidin ta töö juurde kaasa võtma. Poleks uskunud,et sellinne väike poiss suudab tööpäeva katastroofiliseks muuta. Alguses oi vaikselt ja tegeles oma asjadega, kuue paiku hakkas ta nutma ja see kestis liigagi kaua. Enne kaheksat lahkusime siiski. Kardo vedas vankrit
Eile oli mul esimest korda üleüle pika aja palavik. Ma olin lausa unustanud sellise \”toreda \” kogemuse. Oleks ainult palavik aga oli ka nohu ja köha. Õigemini nohu võttis kõige suurema õiguse mind voodisse jätta. Hingamisteed olid kinni, pisarad tungisid pidevalt silma ja mu silmad pole kunagi nii läikinud nagu nad eile seda tegid. Tegemist