Kohvihoolikuelu blogi

Ma veel ei ole aru saanud,millal nad teineteisega diili tegid,aga midagi on nad omavahel sõlminud.See oli juba siis,kui ma tööle läksin.Kui ma olin kodus,siis Paul ei maganud õieti hommikust undki,rääkimata päevasest unest,aga kui hendrik üksinda kodus oli-laps põõnas tunde!Keegi ei ole sellest veel sotti saanud.Ausalt õeldes,teeb see mind ka natukene kadedaks,sest miks ta minuga tunde […]

Ma vist lugesin päevi tema tulekuni, ma olin täpselt sama elevil kui laps oma tulevasest sünnipäevast.See tüdruk on seisnud mu kõrval pea 10 aastat, nii heas kui halvas. Ta on olnud alati mul olemas ning ta pole raasugi nende aastatega muutunud.Kui ongi,siis ainult paremaks.Peale selle teab see tüdruk mu elust kõike.Miks tal muidu oli kõikikde

Nagu te kõik teate, ootasin ma pikksilmi tüdrukut.Olin jõudnud soetada ka erinevaid roosasi riideid,jõudsin mõelda juba igasugustele sitsidele ja satsidele,sest tunnistame fakti,et tüdrukuteriided on maailma nunnumad. Ma olin selles surm kindel,sest kogu see praegune rasedus on olnud eelmisest nii erinev. Aga see selleks, eks ma võingi jäädagi Roosi Marist unistama. Täna oli siis see kauaoodatud

Eile sain oma rõõmuks kirja BIO2YOUlt.Noh,ütleme,et ma olin täitsa unustanud selle,et ma soovi avaldasin. Ega ma suurt ei lootnudki.Sest blogijaid oleks olnud mitmeid,kes oleks soovinud neid tooteid testida.Seega,tegemist on minu esimese reklraamiga!Jah, ma ei valeta,kui ütlen,et olen sellest tulevasest pakikesest lausa põnevil,ning ei jõua seda ära oodata.Proovida saan nii huuleläikeid ja kehakoorijaid ja seda täiesti

See postitus tuleb eraldi parooliga-sest see jutt ei tohiks jõuda väga kaugele. Ma olen olnud tükk aega päris õnnetu.Õnnetu sellepärast,et ma ei tunne end siin koduselt.Ma ei tunne end õnnelikuna.Veel eile olin ma kindel,et kolin siit minema.Enne kui kõikide suhted väga hapuks lähevad.Ma karstin sellest isegi hendrikule rääkida,sets ma etadsin,mis sealt tuleb,või mis sealt ei

Üks suurim määraja on muidugi kirjutamisoskus ja eneseväljendus viis.Aga viimasel ajal olen aru saanud,et igasugused giveawayd on samuti märkimsiväärsed tegurid,sest tänu neile, laigitakse su lehte ja jagatase nagu hullud.Eks minagi olen võtnud osa paarist giveawayst, kahel korral ka võintu,aga esimeseks tingimuseks on see,et pead blogija lehte laikima.Eile avastasin oma facebooki feedidest,et on paar tundmatut blogijat(kelle

Ma olen äärmiselt õnnelik naine,sest mul on olemas nii imetabane poisslaps.Eile meenutasin ma kõige esimesi kuid, kui olin iga päev suht meeleheitel,magamatus oli mu teine sõber ning närvidki olid korrast ära.Poole aasta pärast hakkasin olukord natukene paremaks muutuma.Paul magas päris mitu korda peaaegu õhtust hommikuni,tänu sellele sain magada rohkem kui kuus korda.Ega ta mind eriti

ah, ma olen üritanud juba mitu korda kirjutada sissekannet sellest,mis mind tusaseks muudab,aga ma ei suuda seda avaldada.Rääkida oleks palju,alustades mu kinnistu jamast lõpetades lastetoa remondiga.Mul on tunne,et mu jõud on vaikselt raugemas,sest seda asjaajamist, mitte lubaduste täitmst,näkku valetamist ja mõttetut ootamist-seda kõike on liiga palju ühe raseda naise jaoks.Võib-olla väldin ka natukene neid ebameeldivaid

See on lihtsalt uskumatu,kui väga ma ootan Paul Herberti esimest sünnipäeva.Ilmselt isegi rohkem kui ta ise. Ta vist ise ei saagi aru,et varsti ootab teda ees üks vahva ja tähtis pidupäev.Laupäeval saab poisiklutt tähistada viimast korda oma minisünnat.Tuleb häbiga tunnistada,et oleme vist paar minisünnat ainult tähistanud.Alguses mõtlesime küll,et teeme iga kuu pilti ja meisterdame koogi

Võib-olla on jäänud kellegil mulje,et olen üks tragi talunaine.Vanasti ma isegi olin.Isegi eelmine aasta,kui püüdsin väljas toimetada kuniks mul jaksu oli.Suure kõhuga päikese käes, polnud just mu kõige meeldivam töö.Täpselt nagu see aasta.Ma ei talunud üldse päikest,ilmselt oli see mu esimene sümptom.Mis puutub mu igapäevastesse talutöödesse-siis minu \”leivanumber\” on kitsede lüpsime. Seda selle pärast,et lüpsan