Mul on häbi, et olen jätnud unarusse oma kauaaegsed sõbrad. Enamus jäid mul pealinna, kui kolisin Tartusse. Ega tallinnas elades me ei näinud eriti tihti,sest sealne elutempo oli kõikide jaoks kiire. Ma olen küll mõnedega vahel kokku trehavnud, rääkinud paar sõna juttu,naernud ning edasi liikunud. Lubades võtta ühendust. Lubaduseks on see jäänudki.Näiteks mul on tekkimas […]
vanade sõprussuhete taasloomine. Loe edasi »
Kuna ma olen vana ihnuskoi, siis ma ei raatsinud oma minevikku päris prügikasti visata-seega läksin ma lihtsamat teed ning vahetasin ainult nime ära.Nime mõtlesin ka umbes terve päeva, tahtsin eriti diipi panna, aga mitte miski ei sobinud.Sirvisin erinevaid laulusõnu,vaatasin blogides pilte-mitte kui midagi.Mu pea oli tühjaks imetud.Täpselt nagu ma ei osanud täna oma blogi aadressi
Juba eile õhtul oli soov teha uus wordpress, või muuta lihtsalt nimi ära ning jätta see üldse saladuskatte alla. Sellega ma suudaks vältida niipalju,et need, kes käivad mu blogi lugemas ainult selleks ,et intriige punuda,ei saaks enam seda lehte nii naljalt külastada. Sest mul on ausalt sellest kõrini. Kõrini sellest negatiivusest ja sita keeramisest. Kui
nautige veel viimaseid tunde mu vana blogi! Loe edasi »
Paul Herbert saab täpselt kahe nädala pärast 11 kuuseks. Ning juba järgmisel kuul,võime tähistada tema aastast sünnipäeva!Ma ei jõua ära oodata tema sünnipäeva pidustusi.Kõige paremini oskab Paul pahandust teha. Olgu see wc paberi lahti rullimine, kassikrõbunate söömine või siis trepist üles minemine. Selle viimase tegevusega jääb mul alati hing kogu aeg kinni. Me oleme ehitanud
PHP-nagu Hendrik ütleb. Loe edasi »
Ma olen olnud ikka väga väga väga väga väga väga KANNATLIk(arvestades seda,et olen maailma kärsitum inimene), aga minu kannatustel on ka piirid. Ühtlasi ma olen pettunud oma valikutes, oma valitud sõpruses ning olen juba kahetsenud,et kutsusin ta enda pulma pildistama. Ja mul on siiralt kahju,et ütlesin ära Ingale, kes oleks teinud ilusti oma töö ära
pulmapiltide saaga vol kaks aka jaanus mine perse vol üks Loe edasi »
Te ei kujuta ette, kui õnnelikuks teeb mind mu ratta olemasolu. Kui ma nüüd suudaks iga päeva leida motivatsiooni sõita alevisse ja tagasi, oleks elu täitsa ilus.Kahe päevaga olen sõitnud kokku üle 22km. Mida on minu jaoks päris palju, arvestades mu seisundit. Täna hommikuks oli perse küll väga valus,aga see ei takistand mind uuesti sadulasse
Need ei ole olnud kunagi head.Ma ei saaks õelda,et meil oleks olnud kunagi venna või õe vahelist armastust. Nii kaua kuni mäletan,on nad kõik omavahel kokku hoidnud.Sest mina olin nö sohilaps. Teise isa laps. Mind jäeti alati kõrvale. Kui pöörasime tülli, oli vastaseis alati üks nelja vastu.Tänapäeval polegi sohilapse staatus nii hull, kui oli seda
minu suhted vendade ja õdedega Loe edasi »
Täna oli lõpuks see päev, kui saime endale uued kallikesed. Ma olin aastaid otsinud venekaid,kui leidsingi,müüdi neid hirmkallilt. Seega ma jäin panustama taaskasutus gruppidele.Üleeelmine aasta küsisin Tartu Taaskasutus grupist, vastuseid ei tulnud,minu kuulutuse alla ilmnesid kommentaarid, kes sammuti otsivaid venekaid. See aasta, umbes nädal aega tagasi, lisasin küsimuse Võrumaa taaskastus lehele ja oh üllatust! Tunniga
Ma tunnen end maailma õnnelikuma emana. Päriselt. Mulle tundub,et armastan oma poega iga päevaga aina rohkem.On üldse võimalik rohkem armastada? Võib-olla mitte. Ilmselt emaarmastus ongi piiritu. Ja Paul Herbertist on saamas maailma rõõmsam laps. Ma ei mäletagi enam seda röökivat beebit, kellele ei sobinud mitte kui midagi.Päevast päeva on Paulikene rõõmus, teeb nalja ja naerab
