Kui kirjutada ei jõua, siis pildistada ikka jõuan. Ja nagu näha, siis kõige rohlem pilte tuleb mul Herta Hermiinest. Minu käest on varemgi küsitud, et mitu tundi mul ikka ööpäevas on? Kas ikka 24 nagu meil kõikidel? Ma alati muigan, sest aegajalt jõuan ma ühe päevaga teha seda, mida (tava) inimesed paari päevaga teevad. 🤭 […]
Minge metsa, mine metsa💚 Loe edasi »
Ma olen praktiliselt nädal aega kodus olnud, üks päev proovisin ma tööl käia, ent järgmisel päeval sain aru, et see polnud õige otsus! Õnneks on mul haiglast puhkus ning keegi kuskil arvas, et vajangi päriselt ka seda aega. Kas just selliseid haiguspäevi, selles ma kahtlen. Kuid häda on selles, et ma pole kunagi olnud selline
Isssand, mul on selline tunne, et alati kui keegi tuleb külla, juhtub mul must-miljon asja ning kõrval vaadatuna võib tunduda, et see \”eit\” küll normaalne pole. Täna oli jälle selline tõestus. Töökaaslane tuli piima võtma, Herta jättis ukse lahti, koerad panid plehku. Mulle tundus, et nad jooksid kord ühele, kord teisele poole. Koerte haukumine tuli
Tsirkus täie raha eest! Loe edasi »
Ma ausalt ka kui ma poleks haiglasse oma otsesele ülemusele helistanud, siis oleksin ma need päevad kodus istunud ja pidanud end katkuhaigeks nagu vanasti ikka õeldi. Ma just üks põev naljatasin töökaaslasele, et kui ma koroonaosakonnas töötades koroonat ei saa, siis ei saa ma seda mitte kuskilt😂 Kõik oli enne seda.. Ja siis helistas pühapäeva
Ka kiirtestid valetavad! Loe edasi »
Aeg kaob käest ja lihtsalt ei jõua. Kogu aeg on vaja midagi teha või kuskil olla. Eks ma ise olen võtnud neid kohustusi endale🤭 Vahepeal oli mul sünnipäev. Ausalt ka, ma polnud ammu nii palju naernud kui sünnipäeval. Kas asi võis olla alkoholis või oli seltskond lihtsalt imeline😅. Pilte ma ei teinudki, sest telefon oli
Kae õudu- täitsa elus olen! Loe edasi »
Tegelikult ma juba mitu päeva tahtsin kirjutada ja rääkida meie jänesdest, kes on olnud meie lemmikloomad. Me veetsime viiimasel ajal väga palju koos aega, see tähendab, et võtsime aega olla koos nendega. Lõpiks tulid ka lapsed minuga kaasa ja niiviisi me seal aias istusimegi.. Tundus, et ka jänesed olid rahul. Kui eile tegi Hendrik ettepaneku
Hüvasti mu armsad! Loe edasi »
Mul on kuidagi selline motivatsioonipuudis või ma ei teagi.. Ma nagu ei oskaks üldse midagi enam kirjutada ja mulle tundub, et mu elu on kuidagi täiega igav ja kedagi üldse ei koti, mida ka teen või mida ma ei tee. Vahel on vist okei vist niimoodi tunda? Ma pole väga ka oma arvamusi avaldanud, sest
Ma arvan, et minust võiks saada lausa logistik, sest suudan ka kõige keerukamadest olukordadest välja tulla. Mulle tundub, et sellest on saamas mu igapäeva elu osa. Ma veel täna hommikul ei teadnud seda, kuidas tänane õhtu laheneb. Vanaisa tuli lastele järgi, sõbranna viis suured koerad sinna, teine sõbranna läheb lüpsma(hendrik lüpsis enne kolme ära, kardan
Üks pudel glükoosi.. Loe edasi »
Ma olin eile hommikul veidi ärevil, sest ma polnud aastaid naistearsti juures, sest kogu aeg tuli midagi vahele või keegi oli haige või noh ühesõnaga tuhat asja. Kuna mul otseselt polnud ka midagi SOS teemat, siis venitasingi seda nagu kummi. Naistearst asus uues Võru Tervisekeskuses. Palun, pange sinna koridori rohkem istumiskohti, kuna igal pool oli
Panin endale diagnoosi ja see läkski täppi! Loe edasi »
