Eile olime me nii tublid ja istustasime umbes üle 5000 maasikataime. Kuigi täna hommikul andis terve mu keha tunda, kui palju tööd me seal tegelikult tegime. Aga ei, ma ei kurda, see oli seda kõike väärt.

Peavalu on mind kimbutanud juba 3 päeva järjest. Koos sellega ärgata on eriti nõme.

Tänane päev oli üks tegusam. Lõpetasin oma töö Eesti Postis, sain hakkama üsnagi hea võileivatordiga ja veel paremaga koogiga, mis on üpriski üllatav. Esimese koogi viskasin ma ju muidugi minema, mulle lihtsalt tundus, et see ei maitsenud hästi( aga hommikul teist kooki maitsesin, ma eksisin päris rängalt) Lauas istusid täpselt need inimesed, keda ma seal

Grillime on kõige mõnusam tegevus üldse. Eilne grill tõestas seda jälle. Täna sain hakkama oma elu esimese võileivatordiga( tegelikult tegin neid lausa 2 tükki) ja tuleb tunnistada, et koogimeistrit minust ei saa!. Õnneks on mul veel teise koogi materjal tublisti alles. Homme on mu viimane päev postis! Tuleb kuidagi tähistada:)

Mul on kodus kaks armastavat olendit!

   Kusjuures tal on samasugune \” süütu ilme\” kui ta meile aegajalt pahandust tehes vahele jääb!

tänane õhtu rikuti sekunditega

Saatsin eile emale armsa sisuga sõnumi( loe: mis peaks liigutama igat ema), tema omakorda helistas mulle tagasi ja rääkis kuidas meie emane kass poegis tema selja taga ja viie minuti pärast otsustas emakass ühe oma poegadest ära süüa.  Niimoodi me mõistame teineteist.

Päev otsa üksindust ei ole kunagi head teinud. Kas ma olen õelnud kui väga ma ei salli üksi olemist? See on minu jaoks nagu kõige hullem karistus.See on täpselt sama hull kui mul puudub kohvi, piim ja suhkur.  Õhtuti läheb meel alati kurvaks,  hing igatseb hinge ja kuidagi üldse n-õ mõru tunne on. Peale selle

Läksin eile suure hurraaga  verd loovutama. Saadeti koju tagasi. Mu hemoglobiini tase ei olnud paranenud. Ma ei saa aru, miks. Ma söön liha, muna, juurvilju- ma söön KÕIKE, aga mu hemoglobiini tase on vaevu 106 ringis, esimest korda oli 142. Nüüd on mul uuesti 3 kuud aega, söön ja joon end ogaraks.  Tänasest on mu