Minusugune võhik, kes pole eales tundnud muret juuste heaolu pärast, tahaksin nüüd oma sõnu süüa, sest need juuksed on nii kuradima pehmed ja siledad. Täna oli meil saunapäev ja juba lõunal pakkisin asjad kokku ja panin pesukorvi ka HOIA homespa tooted, et ma jumala eest neid ära ei unustaks. Minul juhtub seda tihti, sest ma […]
No, nii lummatud 🖤 Loe edasi »
Tegelikult veel ei põle, egas ma kaalunud ka pole. Ma tean, et oleksin pidanud kaaluma aga kuna mul pole kodus sellist asja, siis noh, ei saa ju kaaluda. Ma ise tunnen, et võrreldes eelmiste kordades, olen rohkem end kättevõtnud. Eelmistel kordadel oli suureks probleemiks hommikusöögiga, mul kippus see vahele jääma. Nüüd istungi kodus hommikuti kohvitassiga
Kas rasv juba põleb? Loe edasi »
Juba viimased mitu aastat olen ma mõelnud, et ma peaksin minema uuesti kontrolli ,et teada saada, kas mu nägemine on sama terav! Täpselt nii terav kui saab olla -0,25 ja -0,50 silmadega. Ma tõsimeeli kartsin, et mu nägemine on hullemaks läinud. Pidev silmade kissitamine ja kaugele mitte nägemine, pani mind vaikselt juba muretsema. Kõndisin üleeile
Ma saan varsti uued prillid! Loe edasi »
Tavaliselt ma ei ole selline, kes kasutaks mingeid eritooteid selleks, et nahk kas säravamaks või juuksed pehmemaks või jalad siidisemaks muuta. Ma olen olnud selline laisavõitu. Või ma lihtsalt ei kasuta väga midagi või teeks midagi sellist, mis väga nahka või keha kahjustaks v.a juuste blondeerimine ja värvimine!. Kui ma seda ei teeks, siis ma
HOIA homespa- õkva Saaremaalt! Loe edasi »
See, kuidas me eile laste transporti Värskasse orgunnisme, näitas mulle, et ma ei ole üksi. Ja et lastevanemad pole üksi. Kuidagi ikkagi saame ja saimegi paika! Kõik algas sellest, kui tuli teade, et lapsevanemad peaksid ise orgunnima lapsed Värskasse transporti, sest homme on selle trenni nö eestvedaja koolitusel ning bussi ka ei lähe. See teada
Väikese kogukonna võlud Loe edasi »
Mul oli täna ulme plaan koristada ja veel kord koristada. Ja mida ma teen? Olen teid instagrammi storydega pommitanud ja nüüd kirjutan juba teist blogi postitust, kuhu see kõlbab? Tegelikult oli asja ka.. Tahtsin kirjutada ühest imelisest naisest, kes juba teist aastat saadab korda midagi imelist. Eelmisel aastal ma mõtlesin osa võtta aga kuidagi unustasin
kui üks imeline inimene teeb imelist asja! Loe edasi »
Te võite kolm korda arvata, mis see olla võiks. Kas saada veel ökomaks? Kõndida igapäevaselt 5 kilomeetrit? Olla parem lapsevanem? Olla rohkem telefonivaba? Võtta ometigi kaalust alla? Olla organiseeritum. Tegelikult on need kõik väga head pakkumised, aga minu esimene väljakutse on: saada kaalust alla. Kõikide nende aastate jooksul, mil ma olen olnud oma kaaluga pahuksis,
Natukene oma uuest väljakutsest! Loe edasi »
Ma võib-olla hingan ma natukene kergendatult, sest meie pere on kogu selle koroona asja läbi põdenud, istunud 18 päeva isolatsioonis. Ma õudusega meenutan neid aegu, sest mingitel hetkedel oli see ikka väga hull ning me kõik olime juba omadega isolatsioonis lolliks läinud. E-selveri teenust veel polnud ning me elasime heade inimeste armust- kes meile kauba
Iga jumala kord kui Kristi saab imelise asjaga hakkama, siis on mul tunne nagu oleksin seitsmendas taevas! Kristi juurde sattusin ma juba mitu aastat tagasi ja kõik need korrad, olen ma olnud sada protsenti rahul. Või rohkemgi veel. Igavesest punapeast on saanud hoopis sinine. Miks just sinine? Mäletate mu eelmist korda kui juuksuris käisin, siniseni
Mu imelised juuksed! Loe edasi »
Tegelikult, NALI! See on arvatavasti minu esimene postitus Lindora laadast. Ma vist siiani ei mõista väga seda fenomanist aru, kuid ma tean, et see on kohalikule rahvale väga tähtis sündmus, võib-olla isegi tähtsam kui maarahva laat. Ma olen kuulnud Lindora laadast aastast aastasse igasuguseid lugusid ja kes kui kaua seal laadal ikka käinud on. Ma
iga aastane \” pean minema laadale muidu suren\” postitus Loe edasi »
