Ma tean, ma pole sellest veel kirjutanud. See oli tegelikult üks raskemaid otsuseid, sest olen terve elu tööd teinud ning mõte töötuna olek tekitas mulle suurt hirmu. Kuidas see aeg üle elada? Kuidas me rahaliselt toime tuleme ning kõik sellised küsimused. Kui ma lahkumisavalduse üle andsin, siis tol hetkel oli mul küll emotsionaalselt väga raske,

Iga aprill on niimoodi. Alati kui on lähenevas need kuupäevad, muutub mu meel kurvaks. Vähemalt seestpoolt. Ma küll olen aastatega proovinud seda mitte välja näidata, aga mul on tegelikult siiamaani sellega raske leppida. Leppida sellega, et mu isa surmast möödub kohe kohe 23 aastat. Mu mälestused isast on iga aastaga aina tuhmimaks muutunud. Minu suurim

Sorri aga mu elu pole nii põnev nagu Mallukal. Mul pole uusi rindu ega oma ka uut meest. See päev, mil ma kuulsin, et laseb panna uued rinnad, mõtlesin küll kohe et sellel naisel on prioriteedid kindlasti paigast. Samas, kui tal pole kohustusi, lastel ja temal on kõik olemas ning operatsiooni summa ei valmistanud talle

Kui me Elsa võtsime, teadsime et ta on tiine. Lihtsalt see tähtaeg liikus ning mul oligi tunne nagu tegemist oleks elevandiga. Lõpuks hakkasin ma arvutama ning viimane päev olekski olnud 04.04. kusjuures, ta tegi vahelduva eduga juba pesa ning iga jumala päev mõtlesin, et täna on see päev. Kuid sel hommikul hakkas ta karva kakkuma

Täna hommikul katkes mu kannatus ja otsustasin helistada Omnivasse. Tuleb välja, et praegusel ajal pole vahet pole, palju sa maksad või mis on lubatud ooteaeg, sest praegu on eriolukord ning tuleb leppida sellega mis on. Ühesõnaga, sain telefoni kätte. Asendustelefoni saab vist sahtlisse panna, vähemalt on pooleks aastaks rahu. Tegelikult ka, proovin seda telefoni hoida.

Põhimõtteliselt 2-3 tööpäeva asemel jõuab mu pakk alles esmaspäeval. Samas, ta oleks võinud panna ka tavalise postiga teele. Sama teeb välja. Lihtsalt odavam oleks tulnud. Hoidsin küll telefoni taskus, panin isegi hääle peale(tavaliselt on mul hääletu) ja ootasin. Vähemalt see pakk on jõudnud Võrumaale. Ja esimest korda elus on mul uskumatult palju vaba aega. Aega

Nagu igal aastal on meil juba kombeks, siis ka see aasta ei saa me ilma selleta. Meie emane kass sai pojad, oma esimesed pojad. Kassiga läks meil nii nagu läks kahe emase koeraga. Kuidagi tehti pojad(kusjuures ma pole ühtegi võõrast kassi näinud) ning esimesel võimalusel läheb ta narkoosi alla. Poegadele leiame kindlasti hoolitsevad pered. Kallid

Kui viid lapsed sünnipäevale, siis sa ju eeldad et kõik on tore ja tsill. Alguses vist oligi olnud aga kui ma nägin ühte poega mäest alla tormamas ja teine laps hakkas midagi kõva häälega hüüdma, siis tol hetkel teadsin, et see see on peo allakäik. See oli tegelikult alles algus. Pidin lapse järgi jooksma, oma