Ma olen selline vend, kes pole kunagi enda juuste eest hoolitsenud. Hakkasin neid lõikama ja värvima umbes 15 aastasena. Varasemalt oli mul null kokkupuudet lõikamisega. Mingil hetkel lõikasin juba sõbrannadel. Endal tegin soenguid tujude järgi. Alati kui mul oli igav, võtsin kätte ziletitera ja asusin lõikama. Kahjuks paaril korral suutsin ka endale väga hulle soenguid […]

Mul on millegi pärast tunne kui me minu emme juurde sõidame, siis see näeb täpselt selline välja nagu tsirkus oleks tuurile pääsenud ning seigelnud mööda Eestimaad. Mõnel korral oleme me võtnud ka koerad kaasa, seega pissipause on olnud rohkem ning terve auto lõhnab koerad ja lapsed segamini.

Minu eesmärk oli reaalselt raisata söögi peale nädalas 50eurot, läksin veidi üle, sest kõrrejooke ja jäneste toitu ei saa vist oma toidu eelarvesse lisada. Samas, arvestades leibkonna suurust, leian ma, et see vist on igati okei. Leiva, saia ja kohvikoore arvestusega olen veits puusse pannud, seega pidin täna ka toidukauplust külastama. Niiet sõbrad, ärge pange

Täna oli jälle üks selliseid päevi kui ma tunenn, et jumal tänatud, see on päev läbi sai. Käisin täna lastega Tartus, logopeedi juures. Seekord olin ma ainult kahe lapsega, lootsin küll, et tuleb selline kergem päev, ent lõpuks oli sagimist ja keelamist nii palju, et keel hakkas juba sõlme minema.

Ma olen endiselt e-selverist täiesti vaimustuses. Kuigi ma pole eriline mugavuste armastaja aga tundub, et e-selverist tellimine on hetke seisuga minu see tipp! Minust on saamas nende püsiklient.

Minu pool päeva läbi piltide.

Kui teistele on oma auto pelgalt sõiduvahend, mis viib teda punktist a punkti b, siis ausalt, minule tähendab see Audi rohkem kui ma julgeksin mõelda/õelda. Ma olen alatihti mõelnud, et mis saab siis kui tuleb see aeg, kui pean sellega sõitna vanarauda. Ma oleksin murtud naine! Täiesti katki, lõhki kisutud. See mõte on isegi õõvastav.

Eile õeldi, et blogi on soiku jäänud/jäämas. Tegelikult pole, lihtsalt ma ei jõua. Kuigi hetkel olen kodune, on mul ikka miljon asja, mida tuleb korda ajada. Vabavamat momenti nagu polegi, teen seda, teen toda, jalutan siin ja jalutan seal. Mulle hullult meeldib.

Enese motivatsiooni leidsin vist Liisaga suheldes, peale seda kui ma ütlesin et ta näeb sitaks hea välja. Siis  jäimegi põgusalt rääkima, sellest kuidas ta jooksma hakkas. Ma just vaatasin, et meie vestlus toimus 13.04 ja järgmisel päeval panin ma turbo sisse ning alustasin uut teekonda.