Praegu tundub, et blogijatel aka suunamudijatel on mingi teema, kuidas saaks kedagi üle trumbaga või kuidas matta kedagi porisse.. Selline võistlus on vist pihta hakanud, palju klikke keegi saab või kes kõige geniaalsema pealkirja suudab välja mõelda, mis kutsub lugema. Ja see avalik klatšimine. Pigem on vist see juba lasteaia mängimine ning terve Eesti peab […]
Vahel ma mõtlen, et see kõik on ainult üks suur pullisitt Loe edasi »
Ma ise juba pool naljana kutsun Bettykest juba staarlehmaks, sest ta ikka meelitab rahvast meie juurde. Ja see pole esimene kord🙊 Kui Kerli Dello kirjutas mulle isiklikult instagrammi : Meil on sel hooajal noored sellid saates, kes käivad talutöödel abiks. Nüüd tahaks nad lehma lüpsta ja üleüldse võiks sinusuguseid inimesi Maahommikus rohkem olla. Siis andsin
Kui udara kreemitamine põhjustas kukkumise. Loe edasi »
Päris hull on tunda seda sama tunnet nagu paar kuud tagasi. Kuid nüüd on selline deja-vu tunne, sest selliseid mõtteid ja emotsioone olen ma kogunud. Tegemist on ikka ühe ja sama inimesega. Kui tundus, et saime asjad korda ja kõik sujus kui ühtäkki tuleb sõnum sisuga, milles selgus, et oleme täiesti teisel lainel. Ja tõesti
Ma võin, sest ma tahan või ma tahan, sest ma võin. Loe edasi »
Nädala pärast saaks juba peaaegu kuu täis viimasest kirjutamisest. Nagu te aru saate, olen jätnud oma blogi pidamise jätnud täitsa unarusse või mul pole lihtsalt millestki rääkida😃 Tegelikult oleks küll kuid hetkel tundub, et nende kõikide muudatustega tuleb enne ära kohaneda kui sellest tervele ilmale kuulutama hakata. Tegemist on olnud palju kui mul päris tööst
Ei suuda mitut asja hallata Loe edasi »
Päris tihti juhtub nii, et mitte kunagi ei tea seda, kuidas päev üks või teine päev lõppeda võib ja nii vist ongi. Kui mõtled, et teed seda ja toda aga avastad lõpuks hoopis midagi kolmandat tegemast. Või jõuad hoopis kuskile mujale. Kuid tundub jälle, et kõik kuidagi on määratud. Läheb nii nagu minema peab ja
üks samm viib teiseni Loe edasi »
Mul on tunne, et mida rohkem ma omadega pahuksis olen, seda enam ma vajan oma aega, metsa aega. Olen terve elu palju metsas käinud. Eelnevatel suvekuudel me praktiliselt elasimegi. Sel aastal olen jõudnud häbematult vähe, sest seda aega pole, elutempo on tõesti väga kiireks läinud ja raske on leida sellist hetke. Ja kui leidsingi, siis
Kui hing tahab rahu Loe edasi »
Kirjutamine muutub aina kaootilisemaks. Olen jälle 2 nädalat kadunud olnud😃 Elutempo on kiire, kuigi ma olen nüüd palju rohkem kodus aga omadega valmis ikka ei jõua. Asjad aina kuhjuvad ja kuhjuvad ning mõndasid asju lükkan ma täitsa edasi, et ah ma üks päev teen.. Jah, muidugi. Ma jõudsin metsa 2 nädalat tagasi Näiteks unustasin ära
Ma olen varasemalt ka rääkinud koolikiusamisest ja sellest, kuidas mind terve põhikooli aja kiusati, noriti ja naeruvääristati ja just sellepärast pidin hetkeks mõtlema, kas minna üldse kokkutulekule. Vanasti olid lapsed ikka palju õelavamad. Tänapäeval on tavalisele kiusamisele lisandunud ka läbi sotsiaalmeedia terror, mis tundub veel õudsam Kui see chat loodi ja ma sain teada, et
Kokkutulek ja koolikius Loe edasi »
Blogi äpp on ikka tore, sest see tuletab ikka meelde, et oleks aeg natukene jälle kirjutada. Eile saatsime oma pesamuna kooli. Uskumatu, kuidas see aeg lendab, sest alles oli ta pisikene beebi, nüüd juba suur tüdruk, kes alustas oma kooliteed. Kõik, kes on jälginud Herta Hermiine arengut, teavad nad seda, kui eriline ta mul on.
Kõik on uus septembrikuus Loe edasi »
Ma tavaliselt ei süvene sellesse, et mis särkide peal kirjas aga täna jäin vaatama ning see andis mulle vist mingi reaalsuse laksu. Ma olen olnud viimasel ajal keegi teine ja mõnigi lähedane on seda tähendanud, sest tavaliselt ma ei murdu või ei nuta või ei tee üldse sellist tsirkust. Ma pean veel suutma õppima emotsioone
