Ma lihtsalt ei jaksa enam, kõik kolm on pidevalt haiged, üks saab terveks, jääb teine haigeks ja ring hakkab JÄLLE otsast pihta. Lausa absurdne. Kuid kõige suurem murelaps on ikkagi väikene Hertakene, kes on vist igavesti nohune. JUmal küll, andke mulle veel nõu, mida ma saaksin teha, sest see on ajuvaba, et üks väike inimhing […]
Hetkel sõidab mu ema pealinnast Tartu poole, see tähendab seda, et VAID mõne tunni pärast läheb mu elu lihtsamaks. Ma saan natukenegi rahulikumalt võtta ja kui veab, siis jääb mul aega isegi kohvi nautida. Või siis saan rahulikult süüa teha, ilma et peaksin end samal ajal kolme lapse vahel jagama. Herta on hakanud veel emmekamaks,
saan rahulikumalt hingata! Loe edasi »
Tartu on täpselt sama armas nagu alati. Vahet pole, kas viibin seal tund või kaks, või koguni terve päeva- armun ma sellesse paika iga korraga aina enam. Tartut võin nimetada oma salaarmastuseks, kuigi see vist väga salajane enam pole.
Ma olen alati Sinuga, vähemalt mõtteis. Loe edasi »
Lihtsalt ei ole aega. Kõik lapsed on hetkel JÄLLE kodused. Olime just sellest gripist jagu saanud, paar päeva käis Herr Paul lasteaias ja nüüd on jälle nädal aega kodus olnud. Väike Hertakene endiselt ei armasta autosõitu. Ma ei tea, mis ma temaga tegema pean. Tule taevas appi! Kuidas saab üks väike tüdruk nii palju karjuda?!Üritasin
Nagu õeldakse, kellegi vana on kellegi uus. Ja just täpselt nii ongi. Juba pikalt olime mõelnud uue auto peale, mis oleks : mugavam, ökonoomsem ja mahukam ning mis oli antud hetkel jõukohane. Minu armas golfike oli meile kitsaks jäämas. Te ei kujuta ette, kui armas ta mulle on. Ma loodan, et ka järgmisel omanikul tekib
Paul on olnud juba lugematuid kordi haige, veel rohkem on ta lugematuid kordi haiglaid külastanud. Kunagi väitis isegi armas facebook, et mu lemmikkohad on haiglad(naer). Absoluutselt iga jumala kord, kui Paul Herbert jääb tõsisemalt haigeks, kardan ma et lõpetame (jälle)haiglas. Veel enam- mina pean iga kord temaga kaasas käima. Mul on lihtsalt temast nii kahju,
Paul ja tema haigestumised Loe edasi »
Käisime üleeile Tartus, kõik oli ilus ja tore, ainult selle hetkeni kui selgus, et Herta Hermiine keeldub söömast. Tahtis küll aga ei saanud, tal hakkas esimene hammas tulema. Niisiis, ta oligi 7-8tundi söömata ja mul hakkas tekkima piimapais. Peale kahte ta oli nõus natukenegi sööma, aga see oli koguselt väga minimaalne. Ent sellegipoolest julgesin jätta
rinnapõletik ja pea 41 kraadine palavik Loe edasi »
See ajab mind nii närvi. Iga kord, kui olen peaaegu kirjutamise lõpetanud, suudan ma enne avaldamist selle ühe sekudniga ära kustutada.
minu uusaastalubadused Loe edasi »
Ma poleks eales arvanud, et ühel ilusal päeval oman ma sellist imetabast aktiivsusmonitori. Olin juba pikalt seda igatsenud, ent ma lihtsalt ei raatsinud sellise asja eest väljakäia pea 100 eurot. See on üüratu summa sellise väikse asja eest. Ma ei osanud sellest veel puudust tunda , kuni eilseni.
Ma mäletan, kuidas mind alguses hirmutati ja väideti, et nagunii hakatakse lapsi ühe nime pidi kutsuma. Minu rõõmuks pole see nii ( vähemalt meil) läinud. Isegi mitte lasteaias. Kui on ikka Paul Herbert, siis on Paul Herbert. Isegi teised lapsed ütlevad talle Paul Herbert. Aga ta ise ütleb enda kohta : Hepe Paul(see kõlab tema suust
Kui lapsel on kaks nime Loe edasi »
