Mul on laua mitu põhjust, miks ma ootan tüdrukuteõhtut

Ma teadsin juba ammu, kui mina kunagi abielluma hakkan, siis ma ei tee pea \” tavalisi\” pulmi. Mulle ausalt ei meeldi traditsioonilised pulmad mitte üldse. Kuigi need on ilusad, ma ei vaidle vastu. Minu jaoks on seal kõike liiga palju..

Nagu te kõik teate, on Hendrik minust aastaid noorem, kui täpsem olla, siis ainult neli aastat.Osade jaoks oli see alguses meeletu vahe, mõned lausa ei aksepteerinud seda-ma siiamaani olen sellest hämmingus. Miks küll? Nüüdseks, meile mõlemale armsaks saanud inimene, ei uskunud ka alguses meie suhtesse. Või siis, selle kestvusesse. Ma lohutan,väga väga paljud ei uskunud.

Kui varem käis see pulmapaanika minust suure kaarega mööda, siis võin teile teatetada, et nüüd on see kurikuulus sõber kohal. Mitte,et ma oleks teda oodanud. Mitte üldse. Arvasin,et suudan külmanärviga abiellumisele vastu minna. Aga ei. Mu peas on igasugused mõtted ja küsimused, osadele on isegi VIST vastusedki olemas. Ma muud ei teegi, ainult mõtlen ja

See on nüüd see koht, kus ma pean oma sõnu sööma hakkama. Nimelt olen olnud alati geelküünte,ripsmepikenduste ja solaarimis grillkanaks muutmise vastu( põhimõtteliselt igasuguste võlts asjade vastu, nimeta ainult), aga äsja panin esimest korda elus aja kinni ühes ilusalongis, mida mulle soovitati. Sooviga paigaldada ripsmepikendused.Mitte, et mul endal poleks piisavalt. Õnneks on mind õnnistatud tumedate

Paul on nüüdseks 8 kuune ja 3 päeva vanune poisiklutt. Ma ikka imestan, kui kiiresti see aeg ikka lendab. Endalgi on tunne, nagu oleks äsja sündinud. ja vaadates riideid, mis talle ammu ilma väikseks on jäänud, isegi need annavad märku, et tegemist on ühe suure ja pika maamehega. Mõõte ja kaalu ei tea, sest arstil

Ma olen ilmselt miljon korda oma blogi välimust muutnud(Loe: ilmselt muudan veel mitu miljonit korda). Ja ma ei ole mitte kunagi rahul, alguses meeldib täiega aga pikapeale tüdinen ma sellest ikkagi ära ja ma vajan värskendust. Värskenustei vaja ma ainult blogis, Hendrik võiks teile rääkida, kui mitu miljonit korda olen ma tubades mööblit ümber paigutanud.

Ma pole olnud aastaid eriline alkoholisõber, üldiselt mulle ei meeldi eriti juua. Mõni kord olen võtnud moe pärast paar lonksu. Viimati olin väga purjus Tartus elades. Enne sinna kolimist olin ma praktiliselt täiskarsklane, aga mingit moodi suutsin põdeda ma seal linnas oma elu esimest ja viimast pohmakat. Loodetavasti.