Tegelikult tahtsin kirjutada pikalt sellest, kuidas ma saatusesse uskuma hakkasin. Aga Herbertpoiss seda ei arva.

arvut jooksis kokku.

Mul on kahju, et olen oma  blogi unarusse jätnud. Mul lihtsalt ei ole selleks enam üldse aega. Varem kui olin oma asjadega ajahädas, nüüdseks olen ma nendesse lausa uppunud. Mul on tunne, et teha oleks veel nii palju, kuigi kõige tähtsamad asjad oleks nagu paigas. Ma toonitan sõna OLEKS!

Teie ümbert kaob tsivilisatsioon. Teil ei ole kellegiga suhelda, peale oma (tulevase) perekonna . Lähiümbruses pole ainsatki kohvikut, mis näeks  välja reaalselt \”Kohvik\” .Te ei näe oma sõpru. Suhtlemine jääb iga päevaga aina vähemaks, või on see üldse sootuks ära kadunud. Kunagistest \”sina\”tuttavadest või endisdest töökaaslastest  on saamasTeie uued sõbrad. Ja sõpradest, keda Te arvasite,

Kuna ma kirjutada praktiliselt enam ei jõua, mõtlesin, et viskan siia paar pilti Herbertist, enne kui õue tagasi ruttan. Kevade tulek  ja pulmade planeerimine võtab ära kogu mu vaba aja.  Soov on teha nii palju asju ise, siis enamus aeg kulubki plaanide teostamisele.

Ma olin juba tükk aega mõelnud, et viimane aeg on end käsile võtta ja tervislikumalt toituma hakata. Mitte et ma oleks igapäevaselt endale rämpsu suust sisse ajanud, aga ma üldiselt ei jälginud eriti, mida ma sõin.  Sõin absoluutselt kõike, mul oli suht suva.

Vahelduseks siis nö paljulubavate pealkirjadele ka natukene igavat pulmajuttu. Pulmade planeerimine pole just kõige kergem tegevus, eriti siis kui su tulevane kaasa nõustub kõikide plaanidega, mida sul välja pakkuda on. Temagi poolest võiksin ma elevandigi pulma kutsuda.Peaasi, et asi tehtud saaks.

Mõtlesin, et kui ma juba oma eksidest suu puhtaks rääkisin, siis oleks hea mõte avalikustada ka oma halvad \”seksi\”kogemused. Minu õnneks, tänu taevale, on mul neid ainult kaks. Ma vist annaks otsad, kui mul neid rohkem oleks.