Viimasel ajal olen olnud tohutult hajameelne, nüüd on hakanud ka mind ennast see häirima. Kui Hendrik on kodus, see on hea asi, sest on olemas inimene, kes mind kontrollida viitsib. Ma olen kindel, et unustaksin ka korteri ukse ette võtme, nagu tegin seda postkastiga. Rääkimata asjade kaotamisest, inimestele otsa kõndimist, radiaatorile sisse lülitamist ning unustan […]

Olen juba poolteist nädalat otsinud oma rahakotti. Alguses mõtlesin, et raudselt on see mul kuskil kodus.. aga nüüd kui olen mitmeid kordi tuba ringi tõstnud, ei arva ma enam niimoodi. Ma ei ole üksnes tuba ringi tõstnud, vaid olen kõik võimalikud kohad läbi otsinud, algusest lõpuni ja seda lausa mitu mitu korda järjest.Üks päev läksin ma

\”Mõnikord tahaksin selle ilusa aja moosipurki panna. Ja kui kunagi halvasti läheb, siis selle lahti teha ja nuusutada.\”

Kõige abitum tunne on see, kui su lemmikloom on haige ning näiliselt vihkab ta sind, kui sa  üritad teda parasjagu aidata, tilgutades talle erinevaid ravimeid silma, olgu tegemist geeli või tilkadega.Ja iga kord kui ma seda teen, tunnen ma end eriti halvasti.

Suured inimesed armastavad numbreid. Kui jutustate mõnest oma uuest sõbrast, siis ei päri nad teilt kunagi seda kõige tähtsamat. Iialgi ei küsi nad: \’Missugune on tema häälekõla? Mis mänge ta kõigerohkem armastab? Kas ta kogub liblikaid?\’Nad küsivad teilt: \’Kui vana ta on? Mitu venda tal on? Palju ta kaalub? Kui palju ta isa palka saab?\’

Ma poleks eales uskunud, et üks päev oman ka minu nutitelefoni. Kõik need aastad olin ma arvamusel, et telefon on ainult helistamiseks või sõnumineerimiseks. Paar päeva tagasi aga mu arvamus muutus. Kõik on kuidagi nii mugav. Ma ei pidanud enam isegi arvutit tööle panema, et lugeda oma meili, saan isegi blogi kirjutada, rääkimata yahoos käimisest