Tunnen, et vajan puhkust!
Blogi
talvepäevad
Tartust startides läks meil buss katki, olime sunnitud järgmist bussi ootama. Otepääle jõudes oli ilm vägagi muutunud, suured lumehelbed katsid hetkega su terve keha. Käärikule hääletamine läks õnnelikukult, tagasi hääletasime me juba ajaga võidu. Apteekrimägi oli vägagi rahvarohke. Orienteerumine võis alata. Minu õnneks ei läinud vaja seal isegi kompassi, muidu ma oleksin jäänud küll viimaseks.
Ma olen viimased nädalad vältinud telefoni vastu võtmist, olen istunud pimedas toas, olen aknad katnud kardinatega. Aga täna oli ta lausa nii jultunud, et tuli autoga tahahoovi. Ma tavaliselt ei rooma toas ringi ning ürita meeleheitlikult telefoni kätte saada. Ja tänavatel kõndides kardan ma igat lähenevat valget värvi kaubikut. Ma vist sattusin väga vale inimese