Blogi

Eile oli kolmapäev, täiesti tavaline, vähemalt seda minu jaoks. Harjumatu on lausa mitte kui midagi teha, ühesõnaga, ma ei teinud mitte sittagi. Ma lihtsalt olin. Lõunast alates oli mul kvaliteetaeg koos  temaga. Kusjuures, ma olin eile peaaegu valmis minema ning andma oma elu esimese hääle..Hea seegi, et ma vähemalt mõtlesin selle peale. Edusammud.

Blogi kirjutamine on jäänud tahaplaanile, internetis käimine ei paku enam sellist pinget nagu seda enne. Võibolla on asi selles, et hetkel on kõik mu käe ulatuses, mida ma eluks vajan.

Soome peatükiga on asjad ühel pool. Maastik oli muidugi lummav, kõik need mäed, järved,teed..

Ma olen maailma kõige õnnelikum neiu. Tänane päev kuulus üksnes temale.

peale viisteist tundi pikka sõitu, tahaksite teiegi kõike perse saata.  Tundus, et lõppu ei paistagi.

Tundub, et pilvelaevad, tumedas suvetaevason jäänud kahevahele.

kell on pool kolm. Tulin tantsupeolt tulema. Haisen suitsu ja alkoholi järele, rummi mõju pole ka veel kuskile kadunud. Tantsitud sai palju, alustasin jala valgeks tegemist Reedaga! Kurat, kuidas küll Reet\’a käänata. Noormehed tikkusid ligi, tantsisin mitmetega. Paljud kiitsid mu tantsuoskust(naer) Enda arust ma ei oska valssi tantsidagi, ma ei küündi isegi selle lähedale. Mul