Päeval hoian ma Allut ning öösel teen ma meestetööd. Ja nii juba üle nädala. Unega on mul kehvasti, väga kehvasti. Vahva on see, kui ma peaksin kella kuueks koju jõudma aga kui läheb pikemaks on asi veidi veidi kurvem. Ja kui nii juhtubki siis ma ei suuda päev otsa mitte kui midagi teha. Kõik keerab, […]
Blogi
Eile öösel käisime me väljas jalutamas. Kõik oli kuidagi nii rahulik ja nii hea. Peale seda vestlesime me varajaste hommiku tundideni. Mulle meeldib talveilu, ma armastan lund ning mulle meeldib lumeilm. Tahaks juba lumes olla. Ja homne päev tulebki mul lumepäev. Lähen Alluga lumme ja näitan talle, kuidas meisterdada lumememme ning mis võlu peitub lumesõjas. Kuigi
Aeg on lennanud niivõrd kiiresti. Kuu aega olin ma nagu maailmast eraldatud, sõna otsesemas mõttes. Suhtlesin vaid temaga, siis temaga ning temaga ja temaga. Ning tagatipuks suutsin ma eile jääda oma telefonist ilma, koos kõikide numbritega. Naljakas on see, et ma olin kaks korda peaaegu alustamas numbrite välja kirjutamist aga siis ma ei viiitsinud ja
Kuidagi igav. Kuigi eile vaatasime me Rihoga mingit Norra õudusfilmi.Kuigi see oli õudusfilm, tundus see vahepeal lausa komöödia. Missest, et inimesi tapeti zombide poolt ja sadaviis erinevat asja veel. Hommikul käisin õel vastas ja tulime koos alluga siia. Nüüd allu magab ja olen üksinda kodus. Nii nii nii niii igav on. Igavusest värvisin veel küüned