Blogi

Eile, umbes kolme aeg mõtlesin, et kas üldse on mõtet nüüd enam edasi blogida? Kuigi nende sissekannete tegemine on juba üheks mu harjumuseks aga siiski. Lugedes teiste blogi, jään ma tunduvalt alla. Mu jutt on kohati nii mõtttetu. Ei, ma ei räägi siin maailma asjadest. Ma ei aruta siin mingeid tarku asju ning mu blogi

Kell hakkab saama juba üks . Pea teeb valu ning üleüldse und pole mitte üldsegi. Eile samal ajal ma juba norskasin.Kõige targem oleks panna ühe ainsa msni akna kinni ja lahkuda siit toolilt. Kustutada kõik tuled ja panna raadio mängima. Kindla peale on see raadio Elmari peale jäänud.Tsekkan üle ka kassipoja ning lähengi ja sukeldun

Kardo ära loe veel mu blogi, juhul kui sa peaksid seda tegema.Ei jaksa lihtslat kirjutada hetkel.ainult seda, et temaga on superluks : *

Just kõige hullem polegi. Tungiv soov on ainult teda näha. Mõned hetked tagasi lõpetasin ma elukiiresti pükste pesemise. Kuna ma olen niii otsustusvõimetu, ei suuda ma muidugi valida riideid,mida selga ajada. Lõpuks otsustasin oma ainukeste heledate pükste õnneks, mis olid mm mustad.Paari tunni pärast ajan ma pöidlad kuumaks ja põrutan tallinnasse. Või saan siiski vennega,

Ja baidevei ma kuulan ta mp3 kolme ja mõtlen vaid talle. Kas pole mitte tore?. Kell saab kohe üks ja täna on ka eriline päev. Kõigepealt on Kristjanil sünnipäev, siis on ka Martini ning Mario sünnipäev. Martin ütles, et ma olen siis Homo, kui ma ei lähe 10-ndal Rockstarsi. Aga kümnedal on ka lõikuspidu viljandis.

Kõik algas ilusti, vahepeal oli katastroof aga tänu temale ma naeratasin: *Et siis, jõudsin linna ja suundusin parki. Pargis olid just need keda ma oleks tahtnud seal kohata, nunnu. Jagasin heameelega Katiga oma kringlikest. Kati sõi rõõmuga, nagu väike laps. Nägu oli koos, sõrmed olid koos lausa nunnu oli vaadata. Karolini nägin ka, koguaeg sama