Blogi

Juba eile öösel ärgates,oli mu ainukeseks sooviks see,et mu mandlid oleks alles.Sest see kurguvalu,mis ilma mandliteta on,on kohutav.Nagu lõikaks keegi noaga.

Üritan iga päev ühe pildi teha!

Otsustasin facbookist lahkuda.Esialgne plaan on vähemalt aasta aega.Kui ma varsti tagasi ei rooma.Tegelikult mõtlesin ma seda pikalt,ent täna läksin ma oma kalli sõbra Silveri jälgedes.Ma arvan,et see andis viimase tõuke.

Otsustasin ka blogisse kirjutada.Ma poleks ealeski arvanud,et minu kirjutatud kirja on juba üle tuhande korra jagatud.See ei olnud asja mõte.Kirja mõte seisnes selles,et aidata vanemaid ja avaldada neile toetust.Kusjuures,pärast kirja kirjutamist,hakkas mul endal kergem.Süda ei valutanud enam nii palju ja ma tunnen,et inimestel läheb see korda.Inimesed tahavad,et see juhtum leiaks lahenduse!Et Markkuse keha jõuaks koju

ARKI sõidueksamist kukkusin läbi.Kui ma poleks alguses teinud ühte saatuslikku viga,poleks pidanud sõiduõpetaja sekkuma ja oleksingi läbi saanud.Sest ülejäänud sõit oli väga hea.Nii lihtne see oligi.Homme lähen ja panen endale uue aja.Loodan,et järgmine kord jääb viimaseks korraks.

uus töö,uued inimesed,uus rutiin.

Ma jumaldan Hurtsi uut albumit.