Blogi

Ma julgen arvata,et esimese rasedusega polnud ma nii emotsionaalne ning mu tujud ei kõikunud äärmusest äärmusesse.Mul on kahju kõikidest,kes minuga on sunnitud kokku puutuma.Teadke,need on hormoonid!Ei midagi isiklikku.Võib-olla. Omamoodi muutus on ka rindade suurenemine.Ma ei hakka teile rääkima sellest,kuidas mu rinnad aegajalt tilguvad,aga need on juba praegu kordades suuremad kui mul tavaliselt olnud Seksiisud on […]

Teate,kui raske on paika panna mingisugust logistikat,kuidas pealinna sõita.Iseenesest oleks tahtnud minna juba homme õhtul,kas Tartusse või Pealinna.Aga kõik variandid kukkusid ära,sest inimestel on ilmselgelt ka teised plaanid ning koos lapsega sisse sadada oleks natukene ebaõiglane.Üksinda oleks lihtne,oleks,teeks ja mõllaks.Aga lapsega pole nii lihtne sugugi-Ma ei saa näiteks lapsega terve päev niisama õues tsillida.Mul oleks

Pehmeks just selles mõttes,et minust on saamas selline ema,kes muutub ajaga koos imalamaks ning kõik on nii ninnu-nännu.Kui ma olin veednund,et ma elaes ei hakka oma last \”tibuks\” kutsuma,siis pean tunnistaa,et olen korduvalt seda teinud.Ilmselt teen seda ka järgmistel päevadel,kuudel,aastatel. Aga kõige häirivamaks võin ma nimetada seda,et vahel ma ei raatsi lasta tal hällis magada.Nagu

Ma juba paar päeva olen muretsenud Rootsi sõidu pärast.Kas ikka saab minna,kas tuleme omadega toime ja tagatipuks tekkis Paul Herbertil ka väikene nohu.Tugevama nohu ennetamiseks määrsin aegsasti juba Hustagil Balsamiga.Minu meelest on see imeimede rohi,ma ütlen. Suhtlesime telefonitsi õega,ning ta oli nõus mind aitama.See tähendab.raha laenama.Sest ainult sellepärast oleks nõme minemata jätta. Naljakas on mõelda,et

See on uskumatu.Pea iga kord kui ma olen viibinud Võru haiglas(kas olnud sees või teinud uuringuid)on olnud emotsioon äärmiselt negatiivne.Ma olen varsti nagu katkine raadio-aga no päriselt. Ainsaks erandiks saan õelda,et Paul Herberti füsioterapeut oli maailma lahedaim Nagu näiteks täna.Meil oli aeg pandud 13.10(looteanatoomia),kohale jõudsime umbes 12.45.Arst pidi jõudma oma kabinetti kella üheks,jõudis veerand kaheks.

Esmaspäeval oli plaanis kirjutada Paul Herberti sünnipäevast pikemalt ning meenutada,kuidas nägi välja Pauli sündimine.Mis on tegelikult endiselt minule väga valulik teema,sest esimesed päevad koosnesid ainult halbadest emotsioonidest.Kuigi laps paranes meil imeväel, aga mulle tundub,et see pani mu hingele ikka suure paugu. See oli kõige esimene pilt temast,Ma mäletan,et võisin teda näpu otsaga vaid puudutada.Rohkem puudutamist

Paul Herberti sünnipäev oli nii lahe! Vist kõige lahedam laste sünnipäev üldse,kus ma eales viibinud(loe:tunnistan,et pole kunagi laste sünnipäevadel käinud)Kui tort kohale jõudis,tegime kiiresti pilti ja panime sahvrisse.Minu meelest oli see tort nii imetabane,igas mõttes.Jub Pani käe peale. Imetabased muffinid.Rääkimata kaunistustest minu lemmik pilt päevakangelasest tordi pealt päästetud elevandid pidu on läbi Päevategelane heitis lõpuks

Mul on usk taas inimestesse ja nende headusesse.Aga kuna ma olen praktiliselt neli päeva seda palvet jaganud ning sellest jahunud,siis otsustasin,blogis sellest mitte rääkida.Kaua võib?! Aga ma tahtsin rääkida Pauli Sünnipäeva peost.Nimelt pean ma homme ärkama veel varem,kui muidu(Loe:enne viite on okei,sest kella viieks on mul äratus olemas,Pauli näol),sest mul on vaja kolm kukke ära

Täna käis meil külas,üks armas sõbranna,keda polnud reaalselt aasta või kaks näinud.Mind hämmastas see,et tal oli viitsiminesiia bussiga loksuda ,paar tunnikest juttu puhuda ning rõõmsalt bussiga Tartusse tagasi loksuda,hämmastav! Tema puhul on olnud alati see,et iga kord kui olen teda külla kutsunud,pole see tulemine sugugi õnnestunud.Ma isegi ei mäleta,mitu aastat ma olen teda oma sünnipäevadele

Mõnda aega tagasi,liitusin ma facebookis märtsibeebide grupiga.Alguses mõtlesin küll,et mul on nendest gruppidest siiber-aga samas olin uudishimulik ning tahtsin teada,kuidas teistel rasedatel läheb. Täna tuli teemaks koolikud.Ühtlasin tuli mulle kõike jälle meelde,mis elu on koos koolikutega.No ütleme,et ega see roosiline küll polnud. Kui Paul Herbert kasvas nö.koolikutest välja,sain ma aru sellest,kui tuge suhe mul Hendrikuga