Kui kirjutada ei jõua, siis pildistada ikka jõuan. Ja nagu näha, siis kõige rohlem pilte tuleb mul Herta Hermiinest. Minu käest on varemgi küsitud, et mitu tundi mul ikka ööpäevas on? Kas ikka 24 nagu meil kõikidel? Ma alati muigan, sest aegajalt jõuan ma ühe päevaga teha seda, mida (tava) inimesed paari päevaga teevad. 🤭 […]
Minge metsa, mine metsa💚 Loe edasi »
Kui ma kuskilt jälle kuulen, läbi teiste inimeste, kuidas mõned ikka ohivad ja ähivad nagu nad elaksid meie elu. Ma üritan lahti mõtestada, kas see võib olla kadedus või miski muu aga mul on tunne, et panen postkasti peale varsti sildi: Ärge muretsege, ma arvan, et Betty on oma eluga väga rahul. Ja meie ka!
Kui teile juba mõtlesite, et me oleme puhta hulluks läinud, et võtsime koju (Peale Luna surma) nii suure koera, siis te ilmselgelt polnud te valmis veel kolmanda koera võtmisest.. Kes vähegi mu blogi lugenud on, või kuulnud midagi Luna kohta, siis pean ütlema, Luna kaotusest on mul siiamaani raske toibuda. Ma küll ei nuta enam
Avan silmad ja justkui võluväel ongi meil juba kolm koera! Loe edasi »
