Ühel päeval avanes mul võimalus minna pildistama ja haarasin kaasa oma igapäevased asjad, mida me reaalselt ka kasutame. Tegelikult tuli metsas meelde, et oleks võinud võtta selle ja selle ja veel hoopis selle ka kaasa haarata. Mulle tundub, et meil nii palju seda looduslikku kraami, et enam ei oskagi kohe eristada või hoopis midagi väga […]
Minu lemmikud ökoasjad💚 Loe edasi »
Tänane õhtu on olnud täiega haige, sest kui Facebook, messenger ja instagram lakkasid töötamast, siis arvasime me kõik, et tegemist on üleüldise probleemiga. Tunnistan ausalt, ma ei vaevunudki mingit muud lehekülge proovima, sest tundus, et kõik on maas. See pani ikka mind mõtlema, et kui kinni me tegelikult sotsiaalmeedias oleme. Selline tunne, et elu on
No tere pinnapealsus. Loe edasi »
Aeg täiega lendab ja Herta Hermiine on vahepeal 5 saanud. Tegelikult valetan, ta saab homme ametlikult viie aastaseks, ent pidu pidasime me mitu päeva varem. Sellega oli ka täiesti uskumatu lugu. Kui ma juuksuris olin, siis tuli välja, et sealne üks töötaja, otsustas ka pidada seal samas kohas ja täpselt sama kell ja täpselt samal
Sünnipäeva pidustused Loe edasi »
Kui mul tuli üldse need toredad mõtted pähe, et minna natukene ajas tagasi ja teha täiesti midagi uut, siis ma ütlen, et selle taga on kindlasti mu sõbranna. Sest ma küll tahtsin muutust, aga et kohe sellist värvivalikut ma kohe kindlasti ei planeerinud. Ent sellega oli see häda, et see mõte hakkas mul peas keerlema
ilu nõuab ohvreid. Loe edasi »
Üks öö jooksis WordPress kokku koos teiste lehtedega, tänu sellele kadus ka mu üks postitus ning mõtlesin, et ei hakka seda ka ümber jutustama. Kes jõudis lugeda, see jõudis, kes mitte- siis tuleb järgmine kord kiiremini lugeda. Ainuke koht, mis seda postitust reedab, on Facebooki link, mis enam ei tööta. Nii kiire tempo on peal
See kõik toimus nii kiiresti, sest alles eelmisel kolmapäeval saime me teada et teda ei saa enam päästa ja nüüd, on ta läinud! Tal pidi olema eelmisel kolmapäeval operatsioon, et lõigata ära see teine muna. Juba sel hommikul, oli mul selline imelik tunne. Ma juba kartsin, et meid saadetakse koju. Aga ma ei mõelnud, et
Hüvasti, mu armas Luna! Loe edasi »
Sellest hetkest kui ma sain teada, et teda ei õnnestu enam päästa, olen ma olnud autopiloodi peal. Ma küll elan ja hingan, toimetan ja askeldan, end mõtted on ainult temal ja nii raske in tema kaotusega leppida. Alates kolmapäevast, olen ma püsivalt nutnud, igal momendil kui see vähegi võimalik. Mõnedel kordadel, olen suutnud end tagasi
Luna postitused jätkuvad.. Loe edasi »
Täna oli kuidagi raske päev, pidev laste ära orgunnimime, nende n-ö solgutamine ühest kohast teise,andis ikka õhtuks tunda. Ma kujutan ette, kui väsinud võis mu sõbranna lõunaks olla, sest tal oli ühe lapse asemel kolm last. Ja kõik olid energiat täis. Kui lapsed lõunaks kätte sain, sain ikkagi tõestust sellele, et tegelikult oli neil olnud
Selle nädala viimane teisipäev Loe edasi »
Ma arvasin eelmisel aaastal, et esimese või koguni teise koolikoti, võiksid ikka valida lapsevanemad mitte veel lapsed. Valisime välja koti, mis meile mõlemale meeldib. Õnneks meeldis ka see Paul Herbertile. Aga see aasta tegime teistmoodi. Me omavahel vaatasime kotte, vahetasime pilte ning tõime välja need kotid, mida võiks August Villem valida.. Tegelikult neid kotte oli
Koolikoti valimine ehk kuidas lapsesõna peale jäi Loe edasi »
Kui ei leia väga aega kirjutamiseks, siis õnneks saab piltidega edastada seda, mida me oleme kaks päeva teinud. Kuigi täna oli jälle see päev, kui otsustasin kõigi kolme lapsega linna minna. Me polnud autossegi jõudnud aga nemad juba tülitsesid. Õnneks käis see hooti, ent linnas olles tundus küll hetkeks, et AITAB! Imekombel jõudsime käia mitmes
Mu lemmik hooaeg on alanud.. Loe edasi »
