Blogi äpp on ikka tore, sest see tuletab ikka meelde, et oleks aeg natukene jälle kirjutada. Eile saatsime oma pesamuna kooli. Uskumatu, kuidas see aeg lendab, sest alles oli ta pisikene beebi, nüüd juba suur tüdruk, kes alustas oma kooliteed. Kõik, kes on jälginud Herta Hermiine arengut, teavad nad seda, kui eriline ta mul on. […]
Kõik on uus septembrikuus Loe edasi »
Ma pole siiani kirjutanud, olen küll alustanud aga ära avaldada ei jõudnud, sest need emotsioonid olid veel nii segased ja sotsiaalmeedia oli seda nii paksult täis, et tahtsin natukene sellel maha rahuneda. Kas ma ise tahaks osaleda sellisel võimsal üritusel? Jah. Kas ma saadaksin oma lapsed taas tantsima? Jah. Oli see unustamatu kogemus? Ma arvan,
Muljeid tantsupeost.. Loe edasi »
Jess, sain hakkama! Kuna mul on viimased nädalad täis sõitmist ja rändamist, siis mõtlesin küll üks päev, et kas jaksan sõita veel 784 km või lükkan Pille juurde mineku edasi. Ma õnneks pole väga suur loobuja ning eile alustasime päevast retke Läänemaale. Kui ma lõpuks lastele ütlesin kuhu me läheme, siis nad küll kõhklesid egas
Laupäevane väljasõit Läänemaale. Loe edasi »
Kuna ma olen täna nii tubli olnud, siis otsustasin kiiresti ühe Stockholmi postituse teha enne kui ära unustan. Egas ma pikka juttu kirjutama ei hakka, see kes on näinud mu storysi, siis kindkasti nad juba teavad, kus me käisime ja mida me tegime. Nagu ka varasemalt olen söönud oma sõnu, söön nüüd ka praegu. See
Mul on ausalt tunne, et mida rohkem ma vanemaks saan, seda rohkem ma oma ema jälgedes käima hakkan võinoh, seda sarnasemaks ma temaga muutun. See on tegelikult päris äge ja samas veidi hirmutav ka. Sest nii kanget naist nagu mu emme, pole ma veel elus kohanud. Mu emme on terve elu tegelenud heategevusega. Kas siis
Iga aastaga rohkem oma emme moodi! Loe edasi »
Mõtlesin, et panen kirja päevade kaupa, muidu on see liiga pikk postitus ja mul endal võib pea sassi minna. Meie reis sai alguse sellega kui me esmaspäeva õhtul ema juurde startisime. Poistel lõppes muusikakooli tunnid, tõin nad koju ja vaatasime viimased asjad üle ning läksime. Tegime kaks peatust. Ühe tegime tanklas ja teise tegime Lääne-Virumaa
Ma olen praktiliselt nädal aega kodus olnud, üks päev proovisin ma tööl käia, ent järgmisel päeval sain aru, et see polnud õige otsus! Õnneks on mul haiglast puhkus ning keegi kuskil arvas, et vajangi päriselt ka seda aega. Kas just selliseid haiguspäevi, selles ma kahtlen. Kuid häda on selles, et ma pole kunagi olnud selline
Mul on kuidagi selline motivatsioonipuudis või ma ei teagi.. Ma nagu ei oskaks üldse midagi enam kirjutada ja mulle tundub, et mu elu on kuidagi täiega igav ja kedagi üldse ei koti, mida ka teen või mida ma ei tee. Vahel on vist okei vist niimoodi tunda? Ma pole väga ka oma arvamusi avaldanud, sest
Ma arvan, et minust võiks saada lausa logistik, sest suudan ka kõige keerukamadest olukordadest välja tulla. Mulle tundub, et sellest on saamas mu igapäeva elu osa. Ma veel täna hommikul ei teadnud seda, kuidas tänane õhtu laheneb. Vanaisa tuli lastele järgi, sõbranna viis suured koerad sinna, teine sõbranna läheb lüpsma(hendrik lüpsis enne kolme ära, kardan
Üks pudel glükoosi.. Loe edasi »
Ma ei teagi, mul oli eile kuidagi uhke tunne, sest meie pere pesamuna on ekstra tubli ning see oli tema ametlik esimene esinemine. Tegelikult kui ta kaks aastat tagasi laulutundides Võrus käis, siis läksime ka tema esimesele esinemisele kuid sellel korral ta esineda ei julgenud. Eks aastad mööduvad ja lapsed muutuvad julgemaks.. Nagu näha😂 Võtsin
Kuulge, lähme tantsupeole Loe edasi »
