Kui ma eelmisel kolmapäeval rääkisin niisama oma õega, polnud temaga ammu rääkinud ja kurtsin, et oleme olnud Hertaga ammu kodused ning oma toimetusi pole saanud teha, siis ta järsku pakkus mulle välja mõtte, et las ma tooksin Herta tema juurde tallinnasse nädalaks! Mul oli vaja hetke mõelda ja kuna Herta oli sel ajal minuga autos, […]
Minu hullud plaanid Hertaga… Loe edasi »
Ma arvan, et nüüd kindlasti paremini. Ta on meie juures olnud alates laupäeva õhtust. Minul endal on jäänud tema nö asendusomanikest selline mõrumaik suhu. Olen endiselt veendunud, et neil on väga hea meel, et nad said temast lahti.. sest ausalt ma ei kujuta ette, mida ta veel korteris võis korda saata. Kui ma neil küsisin,
Kuidas Monal läheb? Loe edasi »
Ma poleks eales uskunud, et ma üldse lähimatel aastatel tulen välja sellise postitusega, sest tundus, et see nõuab liiga palju julgust, et anda oma süda taas hoiule. Ma olen varemgi rääkinud Lunast ja tema kaotusest- kogu see augustikuu oli minu jaoks laastav. Ma nutsin iga kell ja igal pool ning leian end taas mõtlemast, et
Ma olen valmis riskima, andes oma südame Sinu hoolde. Loe edasi »
Mul oli täna ulme plaan koristada ja veel kord koristada. Ja mida ma teen? Olen teid instagrammi storydega pommitanud ja nüüd kirjutan juba teist blogi postitust, kuhu see kõlbab? Tegelikult oli asja ka.. Tahtsin kirjutada ühest imelisest naisest, kes juba teist aastat saadab korda midagi imelist. Eelmisel aastal ma mõtlesin osa võtta aga kuidagi unustasin
kui üks imeline inimene teeb imelist asja! Loe edasi »
Ma võib-olla hingan ma natukene kergendatult, sest meie pere on kogu selle koroona asja läbi põdenud, istunud 18 päeva isolatsioonis. Ma õudusega meenutan neid aegu, sest mingitel hetkedel oli see ikka väga hull ning me kõik olime juba omadega isolatsioonis lolliks läinud. E-selveri teenust veel polnud ning me elasime heade inimeste armust- kes meile kauba
Mul on juba veidi imelik, sest mul on selline stroy mode peal, et ise ka ei usu, seega ma otsustasin kiirelt ka ära blogida! Kui ma varem mõtlesin, et selleks kulub ikka ropult aega, siis nii hull polegi. Minu viga on see, et mul pole telefoni koguaeg käes ja ma ei suuda tabada just
Tänane minek oli meil juba umbes nädal ette planeeritud, sest Herberti sünnipäeva me tähistada ei saanud, sest ta ise oli haige ja kõik nö ümbruskonna lapsed olid tõbised. Või kui olekski pidanud, oleks nagunii seda metsas pidanud aga lõpptulemus oleks olnud nagu Hermiine sünnal- kõik jäid haigeks ning jätsid tulemata! Andsime Paulile valikuvariante, et kuhu
Mitte just tavaline pühapäev Loe edasi »
Mul on olnud vähe selliseid hetki kui ma reaalselt saan olla vaikuses. Nagu iga teine tavaline inimene, kes tahab kasvõi paar minutit rahus muusikat kuulata? Tundub ju tavaline asi ju? Mitte midagi ületamatut. Ent see on midagi, millest ma puudust tunnen ja et ma saaksin seda kogeda, pean ma minema või sõitma üksinda kuskile kaugemale.
Vabatahtlikult sunniviisiline Loe edasi »
Ühel päeval avanes mul võimalus minna pildistama ja haarasin kaasa oma igapäevased asjad, mida me reaalselt ka kasutame. Tegelikult tuli metsas meelde, et oleks võinud võtta selle ja selle ja veel hoopis selle ka kaasa haarata. Mulle tundub, et meil nii palju seda looduslikku kraami, et enam ei oskagi kohe eristada või hoopis midagi väga
Minu lemmikud ökoasjad💚 Loe edasi »
Tänane õhtu on olnud täiega haige, sest kui Facebook, messenger ja instagram lakkasid töötamast, siis arvasime me kõik, et tegemist on üleüldise probleemiga. Tunnistan ausalt, ma ei vaevunudki mingit muud lehekülge proovima, sest tundus, et kõik on maas. See pani ikka mind mõtlema, et kui kinni me tegelikult sotsiaalmeedias oleme. Selline tunne, et elu on
No tere pinnapealsus. Loe edasi »
