Aeg täiega lendab ja Herta Hermiine on vahepeal 5 saanud. Tegelikult valetan, ta saab homme ametlikult viie aastaseks, ent pidu pidasime me mitu päeva varem. Sellega oli ka täiesti uskumatu lugu. Kui ma juuksuris olin, siis tuli välja, et sealne üks töötaja, otsustas ka pidada seal samas kohas ja täpselt sama kell ja täpselt samal […]
Sünnipäeva pidustused Loe edasi »
Üks öö jooksis WordPress kokku koos teiste lehtedega, tänu sellele kadus ka mu üks postitus ning mõtlesin, et ei hakka seda ka ümber jutustama. Kes jõudis lugeda, see jõudis, kes mitte- siis tuleb järgmine kord kiiremini lugeda. Ainuke koht, mis seda postitust reedab, on Facebooki link, mis enam ei tööta. Nii kiire tempo on peal
See kõik toimus nii kiiresti, sest alles eelmisel kolmapäeval saime me teada et teda ei saa enam päästa ja nüüd, on ta läinud! Tal pidi olema eelmisel kolmapäeval operatsioon, et lõigata ära see teine muna. Juba sel hommikul, oli mul selline imelik tunne. Ma juba kartsin, et meid saadetakse koju. Aga ma ei mõelnud, et
Hüvasti, mu armas Luna! Loe edasi »
Sellest hetkest kui ma sain teada, et teda ei õnnestu enam päästa, olen ma olnud autopiloodi peal. Ma küll elan ja hingan, toimetan ja askeldan, end mõtted on ainult temal ja nii raske in tema kaotusega leppida. Alates kolmapäevast, olen ma püsivalt nutnud, igal momendil kui see vähegi võimalik. Mõnedel kordadel, olen suutnud end tagasi
Luna postitused jätkuvad.. Loe edasi »
Ma arvasin eelmisel aaastal, et esimese või koguni teise koolikoti, võiksid ikka valida lapsevanemad mitte veel lapsed. Valisime välja koti, mis meile mõlemale meeldib. Õnneks meeldis ka see Paul Herbertile. Aga see aasta tegime teistmoodi. Me omavahel vaatasime kotte, vahetasime pilte ning tõime välja need kotid, mida võiks August Villem valida.. Tegelikult neid kotte oli
Koolikoti valimine ehk kuidas lapsesõna peale jäi Loe edasi »
Kui ei leia väga aega kirjutamiseks, siis õnneks saab piltidega edastada seda, mida me oleme kaks päeva teinud. Kuigi täna oli jälle see päev, kui otsustasin kõigi kolme lapsega linna minna. Me polnud autossegi jõudnud aga nemad juba tülitsesid. Õnneks käis see hooti, ent linnas olles tundus küll hetkeks, et AITAB! Imekombel jõudsime käia mitmes
Mu lemmik hooaeg on alanud.. Loe edasi »
Et mitte end väga hulluks ajada, mõelda kurbasi mõtteid ning üleüldse tunda end kuidagi..sitasti- otsustasin minna õhtul metsa. Seekord võtsin ma kaasa kaks last kolmest. Ma iga jumala kord kui nad metsas suvalisel hetkel hakkavad jaurama, luban ma endale, et viimane kord. Sama on poes käiguga, alati et viimane kord. Alati. Ja mida ma teen
