Tänane päev tähendab mulle palju, õigemini 30-nda õhtu, 1-se mai hommik. Ma üritan meeles pidada, et ma pean Heikole sms saatma ja õnne soovima, meile ( : Kui meil oleks kõik hästi läinud, oleksime me täna oma teist aastat tähistanud. Aga leidub ka lollakaid tüdrukuid , nagu mina. Kunagi ma kahetsesin , et ma ta kaks korda maha jätsin ja kolmandal korral veel rohkem haiget tegin aga nüüd ma ei mõtlegi selle üle. Lihtsalt meenutan seda päeva naeratusega-sest isegi meil oli superluks ajad. Inimesed kes tulevad ja jäävad. Mina tulin Heiko ellu, olin seal pikka aega ja kadusin . Mitte kunagi pole ma tahtnud mingit jälge maha jätta , ainult mälestused on need mis jäävad. Mitte kunagi ei tee ma seda sama viga, mis ma tegin Gabrieli pool. Vahel on tunne, et ma pole siiamaani saanud minevikust lahti, igal sammul aina kummitab. Samas, milleks meile minevik? Kui meil on tulevik?
Ja peale selle pean ma Rebule sõnumi saatma 1-se Mai hommikul. Just tänu temale sain ma Heikoga tuttavaks.
Aga ma ole raudkindel selles, et ma unustan mõlemaid asju teha. Ma üritan neid meeles pidada , samas on raske kultuurikatlas seda teha. Ma oleks täitsa õnnelik, et mul tuleks mu telefoni olemas olugi kasvõi korraks meelde , sel õhtul.
Täpselt viie tunni pärast peaksin ma tõusma ( :