Õhtu on läinud niii kenasti, kui ma arvasin . Või siiski – natukene veel paremini . Seltskond on niii oma, et lausa hea hakkab. Kärdu , Elise ning Eenok – ma lausa igatsesin neid. Joonase pool on alati midagi juhtunud, meenutagem üleelmist korda , seoses Rolandiga. See kord suudeti ka põrand ära rikkuda. Lausa tore.
Hommikul vara on äratus , suundume kolmekesti jürisse ning peale seda lähen ma tööle.