Nöpsu läks ära, õigemini eile tuli mulle see uudis üllatusena ja nüüd ma ei näe teda enam pool aastat. Raske on seda taluda,sest tema oli minu süda,tema lõi Täpsu, temaga rokkisime, temaga oli kõik hea. Aga siiski jõudu ja jaksu.
Nüüd pean ma hommikust kohvi jooma, mingi aeg tallinnasse ja siis tartu tuurile.
..ma oleks nii väga tahtnud sind veel näha . Sa peaksid teadma,et ükskõik mida sa ka ei teeks,me saame sellest üle. See,et me teineteisest vahetevahel mööda räägime ning tüli tekib, see meid ei peata, see teeb meid tugevamaks. Ja ma tean,et üks hetk,mingiaeg seal tulevikus,oleme me jälle koos. Rokime, viskame oma vanurite mähkmeid taeva poole ning üritame kepi najal püsti seista.* Armastus su pihta,Täpsu. Ära seda unusta. Ükskõik,mida ma ka öelda võin.Sõnad ei asenda mu tundeid.*