Jänedale jõudsin ma päris tundmatut teed. Leidsin viimaks Piibe mnt ülesse, kõndisin 5-6 kilomeetrit kuni üks neiu mind peale võttis. Temaga sain ma otse Jänedale. Ema tuli mulle väravasse sisse, andis mulle tibukollase käepaela ja sammusime sisse. Laat oli samasugune nagu juulis. Kõik oli sama aga seekord oli rohkem lilli, kuna see kandis nimetut Jäneda lillelaat. Geenius missugune. Seadsin sisse, kondasin ringi, istusin paigal, kuulasin muusikat, aitasin ema, lugesin raamatut, jõin ja sõin, kõndisin, kuulasin esinejaid.. kogu mu esimene päev. Kohe alguses ma käisin nagu päntajalg, paljaste varvatsega lausa. Õhtul läksin varakult magama. Kallim saatis veel sõnumi. Kahe aeg ärkasin ma ülesse, külm näpsitas. Saatsin sõnumi tagasi ja võtsin ema iksiksiks suuruse kootud pika mantli ja kerisin kerra. See ka ei aidanud, uinusin alles nelja aeg. Hommikul olin ma kaheksast juba üleval.Käisin oma villaste sokkidega ning selle pika mantliga kohvil ja soetasin endale paar pirukat. Supionu ja supitädi käisid telkide vahelt ja pakkusid. Supike pandi mulle lausa nina ette maha. Teenindus missugune. Ei mulle meeldis. Pärast läksin veel parvele ja lugesin rahus raamatut. Aegaajalt vaatasin ja kuulasin uuesti esinejaid. Mulle nii meeldisid need kaabudega onukesed ning eriti positiivselt meelestatud naisukesed. Vahel oli ka mõte, et läheks rahvatantsu kuskil tantsima. Ja avastasin, et üksi polegi nii igav laadal. Mul on vist alati põnev, käin ringi ja vaatan, uurin ja katsun. Nii palju erinevaid asju oli laadal..Kahe aeg suundusin ma siiksi tallinna poole. Kõndisin umbes kaks kilomeetrit kuni sain auto peale. Nii puhas ja ilus loodus oli, lausa uskumatu. Noormees võttis mu peale, alguses vahetasime paar lauset aga pärast alles siis kui ta mu maha panema hakkas. Sain siis Kardoga kokku,käisime rimis ja mina suundusin koju. Kardo liikus mustamäele tagasi kossu mängima.Tulin siis koju,tegin kohvi ja hakkasin koristama.
Homme tööle ja nii iga päev. Teisipäeval näen ma oma mähkmepeput. AJEE!

Ahjaa,ma soetasin endale laadalt ühe india kaelakee. Tegin emmega diili, muidu poleks mulle raha andud selle jaoks. Pidin punuma nii üht-teist.
Ja täna esimest korda elus naersime me emaga ennast pisarateni. Vot see oli liigutav!