Tere hommikut, Eestimaa!

Kell on saamas pool kaheksa, käes on mul päeva esimene kohvi ja see pole mul sugugi viimane. Kusjuures, ma võin väita, et täna hommikul kogesin ma (arvatavasti) esimest korda pohmelli moodi asja aga see läks kiiresti üle. Või oli tegemist korraks tugeva peavaluga. Kes seda teab ja keda see huvitab. Õhtu oli muidugi tore ja see 1,5 liitrine veini pudel oli no nii massiivne, et seda oli lausa ilus vaadata. Sest seda juua ei kõlvanud, tegelikult kõlbas, jõime ju. Saime hakkama kuigi..näoilmed olid meil üle prahi.

ja eilne öö, see oli esimene öö, kus ma kodus ei maganud kuigi ma ise olin omadega tartus ja üsna ligidal oma kodule.. Päris naljakas tunne oli. Hommikul kiirustasin ma igastahes koju. Beebisossu ja kassikiisu magasid mu voodis, üks nendest lausa nurrus. Ahjaa, veerand viis helises mul igastahes telefon! Olin päris unesegane  ning ei saanud täpselt aru, mida ta mulle õelda üritas. Mäletan vaid seda, et lubasin varsti tulema hakata. Ja tulingi..ainult kolm tundi hiljem.

täna peaksin ma pealinna poole põrutama. Ma olen tegelikult seda hetke nii kaua oodanud aga.. igalpool aga! kurat!

Ma nüüd lähen ja puhun elu sisse endale