Päev läks tegelikult päris toredasti. Hommikul poleks ma nii arvanud. Ebameeldiv on sõita hommikul bussiga tööle, kui väljas on ühtlaselt hall ja sajune. Tundus nagu vihm ei tahtnudki lõppeda. Mida aeg edasi-seda selgemaks kõik läks. Lõunaks oli päike välja tulnud.Täna käisid meil ka külalised Maarja külast. See oli minu esimene kokkupuude nendega st teistsuguste inimestega. […]
mai 2011
Neljast tööpäevast on kaks läbitud! Olen pidanud kaks hommikut järjest end kell neli ülesse ajama. Kümme tundi füüsilist tööd, see pole naljaasi. Päevitamisest olen samuti loobunud, käed,jalad ja pool selga on mul sokolaadipruun. Nüüd veedangi ma päiksepaistelise päeva koos oma pusaga, vähemalt seda tööl olles. Eile saime muidugi pauku ja mürtsu kaela. Ja padukas oli
Reedese päeva nimetaksin ma \” suurte tunnete päevaks\”. Just täpselt selline see oligi. Jällenägemise rõõm oli tohutu, igatsuse välja näitamine oli lausa loomulik tegevus . Tunne oli kirjeldamatu. Selgeks rääkimist oli rohkem kui kunagi varem. Aitäh sulle, et näitasid veel rohkem enda sisemust! Õhtune jalutuskäik oli jumalik. Ma tahan, et sa teaksid seda. Me polnud
Hommikumuusika, hommikukohvi ja pool Sharlotte kohupiimakooki. Magada sain alla tunni, kuigi ma läksin reaalselt pool 11 voodisse! Südaööks olin sama targalt teleritoas tagasi. Vestlesime ja naersime. Polnudki seda ammu omavahel teinud. Saime ka paduvihma nautida,muidugi seda ainult aknast vaadatuna. Eilne päev läks üllatavalt kiiresti. Telefoniaku pidas ka üllatavalt kaua vastu! Õhtune jooks oli natukene jõuetum
Päikesekiired mu toas! Jah, mul on hea tuju. Põhjuseid oleks rohkem kui mitu. Magasin ainult natukene pahasti, venitasin oma ärkamisega. Plaanis oli kell neli tõusta, kuid voodist suutsin välja ajada viie aeg. Shameonme. Oleks mul rohkem aega, läheksin ma kindlasti jooksma. Ma jumaldan hommikusi jooksmisi, ma mõtlen võidu koos päikesetõusuga! Hommikukohvi on hommiku lahutamatu osa.