Olen kodus, istun jälle keset muru ning püüan kuidagi moodi internetipulgaga internetti pääseda. See pole lihtne, eriti siis kui sa asud kuskil pärapõrgus, kuhu ei levi eriti miski. Aga samas, ma võin olla rõõmus,et ma pääsen vahelduva eduga sisse logima. Viimased päevad on olnud sellised igava tooniga, vähemalt seda tööl olles, rahvast ei käi halva ilmaga väljas, see peaks siililegi selge olema. Kollektiiv kuulub jätkuvalt mu lemmikute hulka. Paar õhtut olen ka niisama Võsu vahele jäänud, üks öö jäin lausa ööseks. Telgi mõtet pole ma veel teostanud, ma veel jõuan. Aga mu õhtud on olnud täis muusikat, kitarrimängu ja laulmist. Peaksin siinkohal tänama oma vanu tuttavaid ja uusi, kellega tutvusingi nendel mõnusatel õhtupoolikutel.Tegelikult olen ma ikka sitaks väsinud. Täna oli mu kolmas tööpäev, viis päeva veel. Homme ja ülehomme peaksime me reaalselt veerand viieni tööl olema ja seda kahel hommikul järjest. Laupäeva öösel jään vast võsule. Ratta sõidud võtavad ka nii läbi. Täna tegime me Katiga nagu tegime seda eile. Tegime tööpäevad pooleks, kella viieks olen ma (jälle)ilusti koju jõudnud. Eile suutsin ma hetkeks tubli olla aga täna ma tunnen, et ma ei jaksa. Parem käsi on kuidagi valus, võinoh, kaua aega rohida ei saa. Juulikuu graafik on ka valmis. Mu sünnipäeva nädal on vaba, mu sünnipäev tuleb suve parim üritus, vähemalt minule ja minu sõpradele. Lootused ja ootused on kõrged, väga kõrged.
Tegelikult, peaksin varsti magamise peale mõtlema, mati on juba koduvalt endast märku andnud. Ja sina mu härra, Ma armastan sind!